Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid
tahte valikuid. Sellise allakäiguspiraali äärmuslikematel juhtudel ei tunnista see inimene mingeid piiranguid oma soovide rahuldamisel, sõltumata tagajärgedest teistele inimestele. Isegi siis, kui psühhopaat ei soovi kasutada füüsilist vägivalda, võib see ikkagi tähendada täielikku soovimatust austada teiste inimeste vaba tahet. Küsimus on vaid selles — kui palju on teist inimest võimalik sundida psühhopaadi tahtmisele järele andma? Võib tunduda, et psühhopaat, kes röövib naisi ning piinab ja vägistab neid, teeb seda selleks, et täita oma isiklikku seksivajadust. Kuid selle nähtuse aluseks on siiski eepiline draama, mis omal moondunud kujul õigustab äärmuslikke vahendeid, et sundida ohvreid rikkuma ja väljastama maksimaalses koguses valgust ehk eluenergiat, mida psühhopaat vajab ainuüksi füüsilises reaalsuses ellujäämiseks
Kes on normaalne? Meie ühiskonnas on üsna tavapärane olnud viimastel aastakümnetel inimesi erinevalt sildistada. Inimesi, kes erinevad hallist massist ei kutsuta enam omapärasteks, vaid pigem ebanormaalseteks. Kes on üldse tänapäeva mõistes normaalne? Inimene, kes vastab normidele või inimene, kes sulandub ühte kõikide teistega? Kunagi kirjutas Sigmund Freud: ,,Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga.'' Siinkohal võivad arvamustes tekkida lahkhelid, kuid üldise mõtte kajastamisega pole S. Freud kaugeltki mitte mööda pannud. Tõepoolest on iga inimene normaalne vaid keskmiselt, kuid nüüd võiks küsida, et mida see normaalne tänapäeval õigupoolest tähendab? Kui me paluks defineerida inimestel sõna ''normaalne'', siis saaksime igalt inimeselt isemoodi vastuse. Võiksingi väita, et sellele sõnale on niisama palju tähendusi kui on maailmas inimesi.
Steven Anthony Ballmer Steve Anthony Ballmer on Microsofti Korporatsiooni juhatuse esimees. Peale selle on ta 31 rikkaima inimese seas maailmas. Mis on tema edu saladus? Mida temalt õppida, mida kadestada? Kas ta sündis edukaks või õppis? Kas on tegemist veidriku,lihtsameelse, psühhopaadi või lihtsalt eduka ärimehega? Uurime seda meest lähemalt. Elulugu ja perekond Steven Anthony Ballmer sündis 24. märtsil 1956 aastal. Kasvas üles Detroidi lähedal Michigani osariigis. Tema isa, Frederick Ballmer, töötas juhtival kohal Ford Motorsis. Tema isa emigreerus Ühendriikidesse Sveitsist Lausenist 23 aastaselt. 1973 lõpetas Detroit Country Päevakooli.Ta lõpetas Harvardi Ülikooli bakalaureuse kraadiga majanduses ja matemaatikas
· "Igavene eesel" (Ott Arderi ja Henno Käo pildid; 1996) · "Ott otsib karuoblikat" ( 2010 ) Tõlked: · "Juko jutud" (Uluro Ado; 1978) · "Fredmani epistlid & laulud" (Carl Michael Bellman; tõlgitud koos Mati Sirkeliga; 1993) · "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996) · "Moskva-Petuski" (Venedikt Jerofejev; 2000) · "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001) · "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001) · "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002) · "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevits; 2003) · "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 200 Laulitekstid lavastustele: · "Lumekuninganna" · "Saabastega kass" 3. Ott Arderi luuletusi
Tänapäevaks ei ole aga seda probleemi ammendavalt rahuldatud ning lahkarvamus on püsiv. 7 Kas närvilised ning emotsionaalselt reageerivad inimesed on põhimõtteliselt psühhopaatiale kalduvad? Jättes psühhopaatia definitsioonist kõrvale kohanemisega seonduvad omadused võib juhtuda, et paljud indiviidid, kes on psühholoogilisest nõrgemad, sildistatakse psühhopaatidena. See aga võib endaga kaasa tuua tõsiseid probleeme. Kas antisotsiaalne käitumine kuulub psühhopaadi definitsiooni? Psühhopaatia uurimused põhinevad suures osas kurjategijatest valimitel, mistõttu on eesmärgiks peamiselt kuritegelike omaduste väljaselgitamine. Seetõttu jääb psühhopaatidest mulje kui isikutest kes alati sooritavad kuritegusid. Kriminaalne käitumine on aga vaid üks osa antisotsiaalsest käitumisest. Antisotsiaalne käitumine hõlmab endas palju rohkemaid käitumisviise, mis toovad endaga kaasa sotsiaalset kahju. On kindel, et psühhopaatia üheks tunnuseks on
enesetunnet analüüsima, seepärast peab ta tekkiva masenduse välja valama kõike ümbritsevat hävitades. 9 Vaoshoitud käitumine ja selgete psüühiliste hälvete puudumine Eespool räägitust selgus, et juba kerge nartsissistlik iseloomuhälve takistab sotsiaalset suhtlemist, rasket hälvet aga peetakse paljude ühiskonnaprobleemide, näiteks alkoholismi ja vägivallategude algpõhjuseks. Kui mitte arvestada psühhopaadi aeg-ajalt avalduvat hävitamiskirge ja ühiskonnaga vastuolus olemist, käitub nartsissistliku iseloomuhälbega inimene enamasti väliselt laitmatult. Ta ei mõju neurootilise inimesena nagu paljud niisama raske psüühilise hälbe all kannatajad. Lääne elustiil soodustab nartsissistliku iseloomuhälbe teket. Väikese lapse sõltumatust lähedastest inimestest peetakse iseseisvuse väljenduseks, kuigi selles eas peaks kiindumus avalduma veel sõltuvusena ja üksijäämise hirmuna
1957. aasta Maileri essee „White Negro “. hipsteri sõna oli seal. See oli omamoodi vastus sellele, mida Mailer nimetas kui ameerika ühiskonnas süsteemset vägivalda. Hipster oli keegi kes suutis süsteemsele vägivallale vastu astuda, mida süsteem tekitas. Kaks maailmasõda olid süsteemne vägivald. Vastuseks sellele on pöördumine individualismi, vahetu rahulduse poole, vägivaldse mässu poole, indiviidi vägivald. Mässaja arhetüüp on esile tulnud. Mailer toob välja psühhopaadi kuju, kes on mudel arhetüübiks – keegi keda ei saa pidada lihtsalt näiteks psühhootilisest käitumisest vaid on keegi, kes on võimeline mässuks. Ongi mässajakuju. Roll tähendab seda, et lahutada end ühiskonnast, mis rakendab süsteemset vägivalda. Pöördub nende allikate poole, mis on ühiskonna korra alt väljas otsib teistsugust identiteeti. Afroameeriklase kuju lahutab end ühiskonnast. Pöördud millegi poole, mis pole justkui tsiviliseeritud
Augustinus sihikindel, eraklik, tõsine, hirm naerualuseks jääda. Kõrb oli ka nagu tegelane juba alguses peitis endas põnevust järjepidevust, muutis inimest, ei sõltunud ajast. ,,Ameerika psühhopaat" Bret Easton Ellis 07.03.1964 LA-s. Ameerika kirjanik ja novellist. Ise hakanud satiirist. Tegevusliin: rutiinne elu, palju korduvat tegevust. Iga õhtu käib väljas ja iga õhtu vaatab Patty Winters'i saadet, videolaenutuses käimine. Selle taha varjab psühhopaadi elu. Tapmine on sama tavaline asi ta elus nagu kohtingud ja tapmised. Ainuke asi, mis raamatu käigus juhtub on tegevuse kiirenemine. Tihedamad tapmised, videode laenutamine. Raamatu jooksul ei saa aru, kas need on ta kujutused või juhtuvad pärisel, tegudele ei järgne sündmuseid. Peategelane Patrick Bateman. Egoistlik ja eneseimetleja. Kõigile meeldiv, lisaks paljudele naistele, kellele meeldis, meeldis ka mehele. Karjäärihimuline. Ühekülgsed väärtushinnangud kõik oleneb
Näiteks tol ajal kirjeldas Maudsley psühhopaatiat kui "moraalset imbetsilsust"isiksuseomadusena,mille puhul isik alates varasest east demonstreerib moraalseid defekte.Vene psühhiaater Pjotr Gannuskin kirjeldas antisotsiaalseid psühhopaate,"keda iseloomustavad ilmsed moraalsed defektid,kes on võimetud kohanema üldiselu normidega.Nad on valelikud ja julmad ning kuritegelik käitumine on tegevus,mis sobib kõige paremini nende natuuriga". 1930.aastal tõi Briti psühhiaater G.Patridge psühhopaadi asemel käibele "sotsiopaadi"nimetuse,rõhutaddes niisuguste indiviidide sotsiaalset kohanematust.Väga oluliseks tähiseks psühhopaatiauuringutes oli Hawey Clechley poolt 1941.aastal avaldatud raamat "Mõistlikkuse mask".1968,aastal võttis Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon kasutusele uue mõiste "antisotsiaalne isiksusehäire".Selline indiviid on "alates varasest nooorusest ja edaspidi täiskasvanuna hoolimatu käitumisega teiste inimeste õiguste suhtes"
annaabi.ee 
