Eesti rahva tee iseseisva riigini
pani aluse eesti ajakirjandusele. Tartus loodi laulu- ja mängiselts Vanemuine. 1869. aastal
korraldati Tartus esimene eesti üldlaulupidu. 1870. aastatel tõusid rahvusliku liikumine ette
otsa Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kui Hurt nägi Eesti rahva tulevikku, siis seadis ta
esiplaanile majanduslike olude parandamise ja sakslastega võrdsete poliitiliste õiguste
saavutamise.
Rahvusliku liikumise katkestas venestamine, mille eesmärk oli muuta siinsed provitnsid Vene
riigi teiste osade sarnaseks.
Rahvuslikke vaateid jäid kaitsma Tartu ajaleht Teataja eesotsas Konstantin Pätsiga. Tõnissoni
üheks paeamiseks nõudmiseks oli emakeelse koolihariduse taastamine, Pätsi ringkond pidas
aga oluliseks majanduse arendamist. 1905. Aasta revolutsioon jõudis peagi Eestisse.
Maailmasõda ja Venemaal toimunud pöördelised sündmused andsid Eestile ajaloolise
võimaluse luua iseseisev riik. Olukorras, kus Vene väed olid sunnitud edasitungivate sakslaste
annaabi.ee 
