Bengt Gottfried Forselius
aastaga. 1688. aastaks oli Eestis avatud 45 kooli, kus õpetajateks olid põhiliselt Forseliuse
kasvandikud.
Forseliuse seminari esimese lennu õpilased näitasid uuendatud kirjaviisi paremusi just
kooliõpetuse kaudu. Ägenes võitlus vana ja uuendatud kirjaviisi pooldajate vahel. Üksmeelt ei
saavutatudki. Tekkinud olukorras ei valinud vana ortograafia pooldajad rünnaku objektiks
mitte uut kirjaviisi, vaid aabitsa. Nad nõudsid selle keelustamist. Eestimaa
provintsiaalkonsistoorium tegigi mõningaid järeleandmisi ning 12. märtsil 1688 teatatakse, et
kuninglik komisjon on vahelmise (keskmise) kirjaviisi heaks kiitnud. See tähendas, et
kirjaviisis ei tohi korraga suuremaid muudatusi teha, sest raamatud peavad olema loetavad ka
neile, kes eesti keelt ei oska. Lõuna-Eestis aga jäi käibima uuendatud kirjaviisiga raamatud.
Kuid Põhja-Eestis niiakaua, kuni vahelmises kirjaviisis raamatud ilmusid. Kuna küsimus