POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena
Iseloomulikud ouhtad ja selged värvipinnad. Puudus side looduses nähtavaga. Teosed 3D ja kadus piir skulptuuri ja maali vahel. 7. Installatsioonid - paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 8. Performance - happening'ist 1970. aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. Tavaliselt ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. Erinevalt happeningist on etenduskunst plaanipärasem. 9. Protsessikunst - teosed, milles eksponeerimise vältel toimuvad olulised muutused (sulamine, auramine, lahustumine jms.) 10. Kehakunst ehk body-art - inimkeha kasutamine väljendusvahendina. Keha võib jätte jäljendeid, aga on esitatud ka keha liikumist, talitlusi ja piinamist. 11. Neoekspressionism - 1980. aastail Saksamaalt lähtunud ning Lääne-Euroopas ja USA-s levinud figuraalne ekspressiivne kunst. 12
1960-ndate teine pool Minimalism algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on Flavin, Tony Smith, Anthony Caro. kindlakäeliselt liigendatud. Antivorm, arte povera, maakunst, protsessikunst. Loobumine stabillsest, puhtast, geomeetriliselt täiuslikust vormist. Robert Morris, Carl andre, Richard Serra, Eva Hesse,Mario Merz, Mario Ceroli, Wolfgang
4. Kuhu rajati endamasti maalikunsti objekte? Kuidas laiem publik neist osa sai? Looduslikku keskkonda, õhust vaatasid. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? "Spiraalne muul" 6. Millega üllatas publikut Chtisto? Tema teosed valmisid rahvarohketes kohtades ning need muutuvad suursündmusteks ja vaatemänguks. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (nt üles sulas, kokku varises vms.), kuidas me siis seda nimetame? Protsessikunst 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Idee on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, pole oluline. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseptualistiks? J. Kosuth. Kuulsaim teos 3-osaline: tavaline vabrikutool, foto sellest ja sõna tool koos sõnaraamatu definitsiooniga. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalisel objektidel kunstin atoimimise eelduseks?
5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? Kruusast kuhjatud spiraalmuul ühes madalas soolajärves Utah osariigis. 6. Millega üllatas publikut Christo? Ta sai kuulsaks maakunstnikuna, kuid tema teosed valmisid rahvarikastes kohtades, muutudes seega suursündmuseks ja vaatemänguks. Üks taoline oli siis, kui ta "pakkis sisse" Berliini Riigipäevahoone. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (näiteks üles sulas, kokku kuivas vms), kuidas me seda siis nimetame? Protsessikunst. 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Üha vähem eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseputalistiks? Mida kujutab tema tuntuim teos? Joseph Kosuth. Tema tuntuim teos koosneb kolmest osast - tavaline vabrikus tehtud tool, foto sellest toolist ja fotosuurendus sõna "tool" tähenduse seletusest sõnaraamatus. 10
JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib
Second level Duane Third level Fourth level Hanson Fifth level Tourists 1970 Polyester resin and fibreglass, painted in oil, and mixed media Man 152x80.5 x 31cm; Woman 160x 44x 37 National Galleries of Scotland POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Walter Fifth level de Maria muuseumitöö 1966 alumiinium 4 x 36 x 36 inc Click to edit Master text styles Walter de Second level Third level
Spiraalpoolsaar (1971), Utah Michael Heizer (s 1944): Complex One (Linnas, alustatud 1972) Walter de Maria (s 1935): New Yorgi maa tuba (1977) Christo (s. 1935) ja Jeanne-Claude (s. 1935): sissepakitud Saksa Riigipäevahoone (1995) Christo (s. 1935) ja Jeanne-Claude (s. 1935): Sissepiiratud saared (1982), Miami Richard Long (s 1945): Kõndimisjoon (1972), Peruus PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis on tegemist veelgi lühiajalisemate nähtustega. HANS HAACKE (s. 1936) eksponeeris juba 1964-ndal aastal läbipaistvaid õhukindlalt suletud kuupe, milles oli pisut veeauru. Vastavalt väikesele temperatuurimuutumisele kondenseerusid veetilgad kuubi sisepindadele või kadusid sealt. Haacke korraldas oma tööde näitusena ka sotsioloogilisi küsitlusi, millel oli enamasti