Radiobioloogia ja kiirguskaitse
ja viia miinimumini stohhastiliste efektide st. somaatiliste ja geneetiliste muutuste
tekke risk.
Kiirgusdoose on alati otstarbekas võrrelda loodusliku kiirgusfooni poolt tekitatud
doosidega.
Looduslik foon mõjutab kõiki inimesi, personaalne kogudoos sõltub inimese
elukohast ja töö eripärast (kiirgussfääri töötajad).
Inglismaal on elanikkonna keskmine aastane saadav kogudoos 2.6 mSv, Soomes ca 5
mSv, Saksamaal 7 mSv, kusjuures 15-20% sellest on meditsiinilistest protseduuuridest
saadud kiirgus.
Mõõtühikud
Kiirguse bioloogilise toime seisukohalt on oluline teha vahet kiirituse ehk
ekspositsiooni ja absorbeerunud doosi vahel.
Kui piisava energiaga kiirgus läbib keskkonda, tekib selles kiirguse ja keskonna
vastastikuse toime tõttu ionisatsioon.
Kiiritus ehk ekspositsioon on ruumiühikus tekkinud samamärgiliste ioonide
elektrilaengute summa ja selle ruumiühiku massi jagatis.
Ekspositsiooniühikuks on SI-süsteemis C/kg.