Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
tsüanobakterid ja eukarüootsed vetikad, mis asustavad veekogu pinnalähedast kihti, kus on
piisavalt valgust fotosünteesiks), zooplankton (hõljuva eluviisiga ainuraksete ja hulkraksete
loomade kogum veekogus). Zooplankteritel on piiratud liikumisvõime, s.t. nad hõljuvad vees
enam-vähem passiivselt, kuigi paljudel rühmadel on võime sooritada suuri ööpäevaseid
vertikaalseid rändeid; ainuraksed e. protozooplankton, hulkraksed e. metazooplankton).
Fütoplanktoni olulisemad rühmad:
a) tsüanobakterid (vanemas kirjanduses sinivetikad)- enamati magevees, kuid ka ookeanis,
ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt.
b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes.
c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees
d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn
veeõitsengut