Linnutee galaktika planeedid
pöörlemine (samas suunas) ümber oma telje; pöörlemistelje pikaajaline pretsessioon. Need
liikumised liituvad kokku, seega saab rääkida erinevatest liikumisperioodidest.
Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg
6. MARSS
Marsi sisemine struktuur on sarnane teiste Maa-tüüpi planeetide omaga. Keskosas on
metallidest (peamiselt rauast ja niklist) koosnev tuum suure (ca 16 %) väävli sisaldusega.
Kuna Marss on moodustunud suuremal kaugusel Päikesest, kus protoplanetaarketas oli
rikastatud kergete elementidega, nende sisaldus tuumas on suurem, kui Maa tuumas. Tuum
on eeldatavasti kas tahke või osaliselt sulatud, ta on ümbritsetud vahevööga. Vahevöö on
ka tahke ja koosneb silikaatidest, selle põhielementideks on hapnik, räni, magneesium.
Vahevöö aktiivsusest minevikus on tingitud Marsi maastiku kõige märkamisväärsemad
detailid, aga praeguseks ajaks vahevöö aktiivsus on sumbunud. Vahevöö on kaetud
koorega, mille paksus on keskmiselt ca 50 km
annaabi.ee 
