vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud. Selles hüpoteesis on tõetera olemas, kuna vesi kuumuse toimel kõrgatmosfääris laguneb ning kerge vesinik lendub hõlpsamini kui raske, kuid protsessi aegluse tõttu pidi ikkagi juba algselt vett vähem olema. Tekkiv Veenus kohtus suure, umbes Kuu mõõtudes kosmilise kehaga ning toimunud katastroofil läks vesi kaduma. See värske hüpotees pole teistest halvem, kuna arvutustest on selgunud, et protoplaneetide põrkumiste tõenäosus on suur. Planeedi geoloogilist aktiivsust iseloomustab argooni isotoopide suhe. Planeedi tuumas tekib radioaktiivse kaaliumi K40 lagunemisel argooni isotoop Ar40, mis satub õhkkonda ainult gaaside eraldumisel tuumast. Seevastu teised argooni isotoobid Ar36 ja Ar38 pärinevad Päikesesüsteemi tekkimise ajast. Maa atmosfääris moodustab Ar40 argooni koguhulgast 99,6%, Veenusel vaid 48%. Arvutused näitavad, et sel juhul pidi argooni eraldumine tuumast
mis olid ümbritsetud hõredamast materjalist kettataolise pilvega 3. Prototähe temperatuuri tõustes hakkas kettas asuv gaas ioniseeruma, tema magnetväli pidurdas prototähe pöörlemise kuid kiirendas kettas asuva aine pöörlemist 4. Pöörlevas kettas hakkasid tekkima tihendused – nn protoplaneedid, kusjuures tihedam materjal koondus tähele lähemale, kergem aga sellest eemale (sama toimus protoplaneetide kuudes) 5. Tähe kiirgus „puhastas“ süsteemi üleliigsest materjalist – algsest väljaspool tähte asunud massist jäi alles vaid 1/1000 6. Süsteem stabiliseerus ja jahtus – kokku kulus selleks 50 … 100 miljonit aastat. Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid- Universumi praegust vanust hinnatakse ca 14 miljardile aastale, keskmine temperatuur 2,7K, (nähtava osa) läbimõõt 93 mlrd valgusaastat. NB! Universumi väga varajases staadiumis toimunud
annaabi.ee 
