ARMEENIA JA KREEKA KEELED
Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik, sellest kuni 18.
sajandini on kogu armeenia kirjandus vanaarmeenia keeles. Vanaarmeenia kirjakeelt
nimetatakse grabariks. Paljud muistsed kreeka, pärsia, heebrea, süüria ja ladina käsikirjad on
säilinud vaid armeeniakeelses tõlkes. Vanaarmeenia keel on tänini Armeenia apostelliku
kiriku liturgiline keel, sageli õpivad seda ka piibli- ja patristikauurijad. Samuti on
vanaarmeenia keel tähtis protoindoeuroopa keele rekonstrueerimise seisukohalt, kuna selles
on säilinud hulk vanapäraseid jooni. Vanaarmeenia keelt kõneldi peamiselt Armeenia
mägismaal. Seda kirjutatakse armeenia tähestikus. Kõnekeelena on vanaarmeenia keel välja
surnud, sellest arenes välja 12.-18. sajandil tarvitatud keskarmeenia ehk kiliikia armeenia
keel, millest 18. sajandil sündis omakorda tänapäevane armeenia keel. Keskarmeenia periood
hõlmab 12.16. sajandi.
Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17
annaabi.ee 
