Aatompomm
Ka
elekter traatides koosneb elektronidest, mis voolavad kiirusega u. 5 mm/sek.
Kiirguda võivad ka elektronkatteta aatomituumad, nt. alfakiirguse osake
(alfaosake) koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist, seega on ta heeliumituum.
Alfakiirgus on ka üks radioaktiivsest kiirgusest. Üksikuna eksisteerivad sageli ka
kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja
triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks).
Kolmas radioaktiivse kiirguse liik on gammakiirgus, mis kujutab endast
elektromagnetkiirgust. Elektromagnetkiirgused on raadiolained, mikrolained,
infrapuna(soojus)kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiired, gammakiired, X-
(röntgen)kiired, kosmiline kiirgus, mis on kõik nii osakeseomadustega (footon) kui
ka laineomadustega.
Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja
radioaktiivsus
annaabi.ee 
