Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik protest on demokraatias kohustuslik · kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeletaks · kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada · paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu, kui üksikisiku murele · koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi
ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, nt Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev rev. Miks peab kodanik olema aktiivne? Asjatundlik vaidlemine ja avalik protest on demo. Kohustuslik, kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeltakse, kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots.
) - mõisted: pluralism, identiteet, tolerantsus, nulltolerants, kompromiss, konsensus - rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades 5) Normide osa ühiskonnasuhetes (õpik lk 24-28; TV ül 16.-17.) - Mõisted: sotsiaalsed normid, õigusakt, seadus, määrus, tava, moraalinorm, õigusriik - Õigus- ja moraalinormid: nende osakaal ühiskonnas; miks need vajalikud on?; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid
annaabi.ee 
