1) Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel 2) Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemp püsiv ... 3) Sulam- aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise- või paagutamise teel. 4) 5) Tardlahus- sulaolekust moodustunud faasid, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja ...
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva
seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. 13.Mis on kalestumine? Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel. 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni.Tehtud katsetega saadud tulemustega saab
Pinget mõõdetakse ühikutes N/mm2 ehk M Pa (varem oli kasutusel kgf/mm2 ). Koormuse suurenemise toimel võib tekkida metallis elastne või plastne deformatsioon. Elastse deformatsiooni protsessis materjali aatomid paigutuvad ümber suhteliselt vähe, mis tõttu aatomite vahelised tõmbejõud ei katke. Koormuse eemaldamisel võtavad aatomid esialgse asendi ja toote esialgsed mõõtmed ning kuju taastub. Plastne deformatsioon tekib, kui jõu suurenedes pinged ületavad proportsionaalsuspiiri Spr (lõik AB joon. 1.5), mil materjalis aatomid paigutuvad ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud väheneva ja ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb
koormuse suurenemiseta. Elastsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni ei teki kehas olulist jääkdeformatsioone. Tugevuspiir-nim.pinget,mis vastab purunemisele eelnenud suurimale koormusele. 15. Tõmbekatse, kalestumine. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Kalestumine-materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähendamine korduval voolavuspinget ületaval koormamaisel.Materjal muutub hapramaks. 16. Varutegur, lubatav pinge, piirpinge, arvutuslik pinge. Varutegur tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest võrdeliselt varuteguriga. Seega lubatud pinge , kus · on lubatud pinge · R- materjali raugepinge · K- varutegur.