Kas keskel on siis selline optimaalne jõud mõlema vormi arenguks? Ma ei saa aru, mis selle punkti mõte on. Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega, st keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib ise osutada kõige sobivamaks vormiks. Populatsiooni väikestes erinevates osades võib selektsioon toimuda mitmes suunas. Sel juhul keskkonna ja organismi vaheline sobivus oleneb propagulid (=järeltulijaskond) arvudest. Propagul järglaskond Keskkonna muutuste kategooriad on: Tsükliline rütmilised ja korduvad muutused. Nt aastaajad. Loodete liikumine. Nt krabid liiguvad kaasa, kuid taimed jäid kuivale. Suunatud muutused-muutuste suund säilub mingi perioodi vältel, mis võib olla võrreldas organismide elueaga küllaltki pikk. Nt. Randade kasv, jäätumise ja jääaja tsüklid. Juhuslikku laadi muutused muutused, millel puudub tsükliline iseloom ja suund
Ehk siis paljukujulisus. Selektsiooni tagajärjel võib eristada väikesid lokaalseid muutuseid. Geneetiline polümorfism on mingi liigi kahe või enam katkeliselt esineva vormi kooseksisteerimine ühes ja samas kasvukohas niisuguses proprtsioonis, et nendest harvemini esineva vormi püsima jäämiseks ei piisa üksnes korduvast mutatsioonist või sisserändest. Mõnikord võib olla ka mittesobivus. See võib juhtuda siis, et ühe kasvukohas kohanenund vormide järeltulijad (propagulid) sattuvad teise kasvukohta. Transiitpolümorfism pide liikumine ühest liigist uue liigi tekkimise poole. Paljudel juhtudel polümorfism säilib populatsioonis loodusliku valiku teel. See võib toimuda mitmel viisil: 1) Heterosügoodid võivad olla suurepärase sobivusega, kuid Mendeli geneetika seaduste kohaselt genereerivad nad populatsioonis järjest vähem homosügoote.
annaabi.ee 
