Vladimir Majakovski
(VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis.
Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks
saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega
ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks.
Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt.
Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA)
propagandaplakatite ja -karikatuuride joonistajana.
Lenini surma puhul 1924. aastal kirjutas ta 3000 värsirea pikkuse eleegia.
Ühe vähese Nõukogude kirjanikuna, kellel oli lubatud vabalt reisida, käis ta
alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas
oma reisimuljeid hulgas luuletustes ning satiirilistes sketsides.
Lisaks kirjutas Majakovski armastusluuletusi oma kirjastaja Osip Briki naisele
Lilja Brikile. Kui Majakovski õnnetu suhe Lilja Brikiga oli lõppenud, armus ta
1928