Ugala teater
korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii
väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri
juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega;
näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev.
Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud
maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut...
Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma
käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud
hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka
operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin
Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi"