Spektrofotomeetria
väjendatakse tavaliselt protsentuaalselt (%T). Neelduvus (A) sõltub läbilaskvusest. UV/Vis
spektromeetrit on võimalik seadistada mõõtmaks peegeldust. Sellisel juhul mõõdab
spektromeeter proovist peegeldunud valguse intensiivsust (I) ja võrdleb seda
referentsmaterjalilt (nt. valge plaat) peegeldunud valguse intensiivsusega (I0). I / Io suhet
nimetatakse peegeldusteguriks ja seda väljendatakse protsentuaalselt (%R). Spektromeetri
põhilised osad on valgusallikas, proovikamber, monokromaator, et eraldada erineva
lainepikkusega valgus ja detektor. Kiirgusallikaks on tihti volfram hõõgniit (3002500 nm),
deuteeriumlamp, mis annab pidevat kiirgust ultravioletses alas (190400 nm), ksenoonlamp,
mis on pidev lainepikkustel 1602000 nm. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti,
fotodiood või fotodioodide rivi. Fotodioode ja fotoelektronkordistit kasutatakse skanneeriva