Aeroobsete ja Anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused
ATP-d on võimalik genereerida
kolmel viisil kasutades substraatset fosforüülimist, oksüdatiivset fosforüülimist või fotosünteesi.
Substraadse fosforüülimise puhul kantakse fosforüülrühm keemiliselt ühendilt
adenosiindifosfaadile ADP. Oksüdatiivsel fosforüülimisel kasutatakse ATP genereerimiseks
elektrokeemilist potentsiaali (laengu ja pH erinevust rakumembraani sise ja väliskülje vahel),
mida nim ka prootonpotentsiaaliks.
Prootonpotentsiaali loomiseks kantakse elektron metabolismiradade vaheühenditelt ahelas ühelt
tsütokroomi liikmelt teisele ning vabanevat energiat kasutatakse selleks, et (H+) prootoneid
rakust välja pumbata. Selle tulemusena tekib erinevus raku sise- ja väliskülje laengu (elektrilises
potensiaali) ja pH (keemilise potensiaali) vahel. Selleks, et tsütokroomi süsteem töötaks, on
vajalik terminaalse elektroni akseptori olemasolu. Metabolism võib olla aeroobne, kui viimane
annaabi.ee 
