Tänu kellele pole meil kodusõda
intergratsiooniprogrammi (mis on täpselt sama mittemidagiütlev nagu
kõik eelmised, toimimatud), pole riigil ette näidata mingeid kaante vahele
köidetud pabereid, mis võiksid olukorra parandamise suhtes lootust anda.
Ja miks peakski? Muulaste integreerimine ohustab väikese rahvusriigi
kuvandit. Rahvusromantika ei vaata võõraste peale ülemäära
romantiliselt. Hirm oma eksistentsi jätkumise pärast on suurem kui
valmidus muutuda.
Kui Tallinna linn otsustas pronksmeest mitte teisaldada, sõitis valitsus
linna otsusest lihtsalt üle.
Kindlasti on olukorra lahendamiseks vaja koostööd, avaldasid tookord
arvamust Eesti erakonnad. Pole aga kahtlust, et selle all mõeldi kitsa ringi
sisest, erakondadevahelist koostööd. See oli üks paljudest
tunnusmärkidest, mis näitavad, kui kaugele on enesekeskse poliitika ning
"omaenese tarkusest ja ülevõimust" lähtuv otsustetegemise traditsioon
Eestis arenenud. Nii kaugele, et mitte keegi ei avastanud toona
annaabi.ee 
