Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega teeninud sõjaväes, hiljem teenisid sõjaväes palgasõduritena Rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid panna veto senati ja riigiametnike igale otsusele, mis kahjustas plebeide huve Rooma impeerium- Vana aja võimsamaid riike 2.saj eKr kuulus Rooma impeeriumi võimu alla kogu Vahemere rannik, Väike-Aasia ning Lääne-Euroopa koos
Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon,
piirangud · Õigusi ei saa ära võtta Otsustusõigus vaid Täielik valimisõigus kõigile Proletariaatidel (töölisklass) aadelkonnale ja riigijuhtidele inimestele pole isamaad, internatsionaalsus Tagurlik (tagasiminek) Kaitsta sõna, trüki, Kõikide maade proletariaadid poliitiline teooria, mis koosoleku, usu ja ühinege muutus 19.saj lõpus südametunnistuse vabadusi, vabamaks mis Prantsuse revulutsioonis kätte võideti Ühiskond, kui organ peab Ühiskond peab lähtuma arenema aeglaselt, igaüksikisiku vabadusest, loomulikult demokraatia ja põhiseaduse pooldamie
Tekkis uus leibkond, see tähendab, et ühise elukohas elavad isikud, kes kasutavad ühist raha- või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end üheks leibkonnaks olevat. Ka tänapäeval kehtib perekonnamudel. Järelikult on muutnud ka mõned uusaja põhijooned tänapäeva elulaadi. Kolmandaks põhijooneks oleks, et ühiskonnas tekkis ümberkihistumine. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid vabrikutöölised ehk proletariaadid. Lisaks hakkas uusaja tööstustööline saama palka vabrikus tehtud töö eest. Industriaalühiskonna teise poole aga moodustasid kesklass ehk kodanlus, sealhulgas ka haritlased. Järeldus, et uute töökohtade teke, aitas kaasa tööliskihi tekkimisele, kuid seoses sellega vähenes maarahvastik. Neljandaks, võiks välja tuua arhitektuuri, kus ehitiste projekteerimisel püüti võimalikult täpselt lähtuda antiikarhitektuuri reeglitest
suurmaaomanikud patroon – rikas isik, kes võttis enda kaitse alla vaese, andes talle maad ning nõudes temalt koormisi triumfikaar – monumentaalne auvärav, mis püstitati võidukale väepealikule Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga
regress.Iseloomulikuks on killustatus-igal inimesel oma maailmavaade, inimene ajab segamini näilist ja tõelist maailma. 4) *A.Smith-turumajandussuhted paranevad, inimesed on majanduslikus tegevusus egoistlikud. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. *K.Marx-tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus, tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi-kapitalistide eraomandisse. Proletariaadid pole vabad majanduslikult. Pooldas kapitalismi-kasumi tootmine ja konkurentsis püsimine. *M.Weber-uskus, et protestantlikud väärtused soosivad turumajandusefa hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. *E.Durkheim-vaimuelu ja sostsiaalse solidaarsuse areng. Tööstusühiskonnas suurenes individualism ning traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel.
Monopolid Majandusteaduses on monopol püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. Proletariaat ja kodanlus: Tööstuslik pööre muutis oluliselt linna sotsiaalset palet. Uute sotsiaalsete kihtidena tekkisid palgatöölised e. proletariaadid ja vabrikuomanikud. 19.saj. lõpuks ulatus tööliste osatähtsus 50-75 protsendini. Tekkis töölisaristokraatia oskustööliste seas. Nad said rohkem palka kui teised ja võisid lubada endale paremaid elu tingimusi. 19.saj. teisel poolel hakkasid töölised tundma end tähtsamatena ja korraldasid ülestõuse riigi ees, et määrata kindel tööpäeva pikkus, küsida rohkem palka jms. Tänu sellistele ülesastumistele koostati ka töölisseadusandlus,
3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed · Kiirenes ühiskonna areng · Jättis tööta käsitöölased, kes pidid · Kättesaadavaks said tarbekaubad nigela palga eest vabrikus töötama · Töölise elu-ja töötingimused tihti ka koos perega
kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata. Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia, kunstErinevused: etruski naistel küllaltki kõrge positsioon Süüria, Egiptus, enne roomlaste vallutust jõukad, arenenud, Ühiskonna kihid: talupojaühiskond, maaomanikud=täisväärtuslik eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu It-sse ja ühikonna liige, proletariaadid=vaesed kodanikud, patroon= lääneprovintsidesse, kreeka keel Lääs: Põhja-Aafrika, Hispaania, eestkostja, jõukam roomlane, kellel oli kaitsealune e klient, kaks Britannia, Gallia, enne roomlaste vallutust tsivilisatsiooni ja riigi klassi:patriitsid=suursuguste suguvõsade liikmed, teke algstaadiumis, põllumajanduslik, roomalik Rooma õigus: kõik
pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised (proletariaadid), vabrikuomanikud. 3. Konservatism-mõeldamatu oli saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega. Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi Liberalism-sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus, samuti usuvabadus. Inimesel pidid olema tagatud põhi- ehk inimõigused. Võrdsustas kõik kodanikud seaduse ees. Riigi
- pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19. sajandil sai alguse ka elektrivoolu kasutusele võtt – algul patareina, siis elektrimootorina - rahvastiku kasv ja tervisehoiu paranemine
Positiivsed: Käsitöö asendumine masinatega töö muutus kergemaks Tootmine muutus kiiremaks Tarbekaupade kättesaadavus suurenes kõvasti ja hinnad läksid odavamaks Soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraale Negatiivsed: Käsitöö asendumine masinatega paljud jäid tööta Vabrikute töötingimused ja palgad oli kehvad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond.
Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid
2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord ● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld ○ Plebeidel võimaldati pääs riigiametisse ● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus: https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1
12. Seisused Roomas. TV 135 Senaatorid- Osalesid riigijuhtimises ja igapäeva elu kujundamisega. Olid suurmaavaldajad. Ratsanikuseisus- Tegelesid sõdimisega, ratsanikena sõjaväes. Enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Hiljem said neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad isikud. Neid määrati ka kohtunikeks. Käsitöölised- Tegid käsitööd, müüsid käsitööd ja teenisid nii elatist. Talupojad- Harisid põlde. Pidid riigi jaoks sõjaväkke minema. Proletariaadid- Varatud linnaelanikud, kelle ainsaks rikkuseks on lapsed. Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus. Töötasid kaevandustes, käsitööliste heaks. 13. Kirjelda perekonda ja kasvatust Vana-Roomas. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid naine, alaealised lapsed jne. Vabariigi ajal oli pereisal võimalus ka pereliikmed surma mõista
Rooma 1) Riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslik seos antiikaja näidete põhjal - Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik elatus põllumajandusest. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud Tähtsaim kohustus osaleda sõjaväeteenistuses. Vaesed kodanikud proletariaadid õigused piiratud, kuid siiski kkodanikud. Patrooni ja kliendi vahekord. Kodanikud jagunesid kaheks : patriitsid (suursugused suguvõsade liikmed, kõik kodanikuõigused) & plebeid(ülejäänud kodanikud, enamus vaesed talupojad). Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid
Hinnati kõrgelt kõiksugu teadmisi, mis põlluharimisega seostusid. Tavaliselt keskenduti kindlale põllumajanduskultuuri kasvatamisele, tänu millele sai oma majapidamist paremini korraldada: aretati uusi viljasorte, loomatõuge ja pandi tähelepanekud kirja. Tänu orjatööle saadi suuri koguseid vilja, mille odavast müügist lõigati suurt kasu (2. saj e Kr muutus välisturu toodanguga konkureerimine võimatuks ja paljud põllumehed pankrotistusid neist said armuandidest elavad proletariaadid). Põllumehed kasvatasid peamiselt otra, nisu ja rukist kaera peeti umbrohuks. Viljakoristuseks kasutati algelisi lõikusmasinaid, mis eemaldasid vaid viljapea. Veoloomadena kasutati peamiselt härgi ja eesleid. ,,Õled koristati hiljem katuste katmiseks või küttematerjaliks, harilikult aga põletati otse põllul, et väetada tuhaga pinnast" (Palamets 1976; lk169). Nagu sõdurite juures sai mainitud, moodustasid (enne palgaarmee tekkimist) talupojad
Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Saksamaa tegeles sünteetiliste värvidega, mille avastas tegelikult inglane Wilhelm Henry Perkin. Tänu uuele tööstusharule hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama, ajavahemikul 1900-1913 kolmekordistus. Saksa kaubalaevastiku areng. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Ühiskondlikud liikumised Uus klass proletariaadid ehk palgatööliskond, mis hakkas energiliselt oma õigusi suurendama. 19. saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida(parandada)
· Inglismaa peaharud olid söe- ja tekstiilitööstus. Leiutised tõid kaasa kiire arengu tööstusrevolutsioon. · Inimesi tabas tööpuudus aina juurde tekkivate masinate tõttu. See tõi kaasa rahutusi. Siiski tõi selline areng kaasa kaupade leviku ning ka töötajate olud paranesid. · Linnastumine. Elutingimused olid rasked ning olemtingimused halvad, üldine joon aga üldperspektiivis paranes. · Uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. Tekkisid oskustöölised. Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid jne kaasa arvatud tollane haritlaskond. · Tööliliikumiste tulemusena reguleeriti tööpäeva pikkus ja parandati töötingimusi. Kõik need leidsid kajasatmist töölisseadusandluses. MÕISTED Mekantilism Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest
1.1 Rooma riigi valitsemine ja territoriaalne laienemine Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid (jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest), plebeid (lihtrahvas, kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased) ning proletariaadid (vaesed). Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr). Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama
20% sulased, teenijad, saunikud 30% sulased 20% saunikud Pingekolded 19.saj lõpp/20.saj algus 1. Maanälg – inimeste arv suureneb, toidu kogus suureneb 2. Rahvuslikud mõtted 3. I maailmasõda – tööstus viiakse välja 4. 1916 ikaldus, töötus maal 5. I ms – põgenikud 1917 – revolutsioon Eestis: • 40% pererahvas, 60% proletariaadid (ei läinud kodusõjaga kaasa) • Talupojad võitsid sõja, kuna lubati maad • Bolševiskud asendasid egoism alturismiga ja omakassu koostööga Majanduse ülesehitamine I Eesti Vabariigis • Venemaa maksab 15mln rubla • Laenu võtmine, esimesena andis Soome • Raha trükkimine – inflatsioon • Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi • Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse)
Nad olid kõrgeimad riigiametnikud, provintside asevalitsejad, leegionide ülemad. Tunnus: purpurse triibuga valge tooga. · Ratsanikuseisus algselt kuulusid hobust muretseda suutvad rikkad ja mõjukad, sõja korral teenisid ratsaväes. Hiljem kuulusid sinna teatud rikkuseni jõudnud kodanikud. Leidus ka suurmaaomanikke, kuid erinevalt senaatoritest meeldis neile kaubandusega tegeleda. · Vabad talupojad ja rentnikud maal, käsitöölised linnas, ka proletariaadid kodanikud, proletariaatidele hakati vabariigi lõpupoole riigilt vilja jagama. · Ratsaniku või senaatori kliendid · Orjad nende hulka kuulus erineva taustaga inimesi, peamiselt vallutussõdades vangivõetud. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Tegelikult olid lihtsalt kõnelevad tööriistad, keda omanik võis
ameerika hakkas rahvast ligi tõmbama `ameerika unistus' inimeste elukvaliteet 19.saj lõpuks tõuseb, iive positiivne tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas inimesed suunduvad elama linnadesse 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga 20.saj algul Euroopas 135 linna üle 100 000 elanikuga tööjõud liigub maalt linna - industrialiseerimine industriaalajastu sünnitab proletariaadi proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass) linnad ebasanitaarsed tööpäevad pikad jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine palju mindi Ameerikasse juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael) juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism pogrommid Venemaal
Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel. Milles seisneb Karl Marxi arusaam ühiskonnast (ajalooline determinism, klasside- vaheline konflikt, sotsiaalne võõrandumine) ühiskond areneb ja toimub evolutsioon. Ajalooline determinism inimese käitumise ajalooline ettemääratus, ehk ajalugu kulgeb oma kindlat rada. Klassikonflikt, kus proletariaadid soovivad haarata võimu Kirjeldage Herbert Spenseri ühiskonna käsitlust. Võrdelb ühiskonda bioloogilise organismiga. Nii nagu meie keha nii muutub ka ühiskond,toimub mitmekesistumine. Inimene peab kohanema väliskeskkonnaga, et muuta oma elu paremaks. Kuidas erinevad tema arvates sotsiaalsed ja bioloogilised organismid? Bioloogilise organismi osad eksisteerivad terviku nimel , samas kui sotsiaalsed organismid tervikuna üksik organismi nimel. Milles seisneb Emile Durkheimi nn sotsiologism
KAPITALISM TOOTMISSÜSTEEMINA Alates II MS-st on kõik maailma inimesed osa maailma majandusest. Kapitalistliku maailmasüsteemi järgi pole kapitalism ise tootmise domineeriv süsteem, aga see seab piirid ja eeskirjad teistele süsteemidele. Olulised on investeeringud. Antropoloogide jaoks on oluline uurida ja analüüsida kohalikke muutumisprotsesse. TALUPOEGADEST PROLETAARLASTENI Mõnes ühiskonnas võivad talupojad ja proletariaadid eksisteerida külg külje kõrval. Paljudes ühiskondades pole see siiski nii olnud. KAPITALISM JA TALUPOJAD Üks töötaja on vaid osake kogu tootmisest. Tavaliselt põhineb tööorganisatsioon sugupuul, kohalikel kokkutulekutel ja kohalikus hierarhias. Tootmise eesmärgiks on majapidamiste rahuldamine. Talupojad konkureerivad firmadega, et püsida turul. Talupojad on rohkem intekreeritud kohalikul tasandil. Palgatöölised võtavad osa globaalsest tootmisest. Neid võib
migratsioon ja algas idaeurooplsate väljaränne. Ameerika tõestab Malthuse teooria mitte kõige paremat paikapidevust: tootlikkus kasvas kiiremini kui rahvaarv(?). TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tegi lõpu senini toimunud neoliitilisele revolutsioonile, aga nüüd asendus viljelev olemus tööstusliku olemusega, kus epamised rikkused ei tulnud enam põllumajandusest. Ka marksistid pidasid tööstusrevolutsiooni keskseks märkuseks ning tööstusrevolutsioon tõi kaks uut klassi: kapitalistid ja proletariaadid. Vanade mudelitega on väga palju probleeme ja juba ammu pole asjad must valged. Tööstusrevolutsiooni üldisest daatumist ei saa rääkida, küll aga sai see alguse Suurbritanniast ja ilmselt u 18.saj keskpaigas. Enne seda preindustrial society. Suurbritannia oli paljudes mõttes erandlik ja ei saa öelda, et 20.saj alguseks oleks kogu Euroopa üle läinud tööstuslikule pöördele.Venemaal hakkas tööstus alles 1890ndatel kiiremini arenema, Balkanimaades alles 20.saj
(See on otsene rünnak demokraatiale kui sellisele ja raskesti uuritav ning kontrollitav.) KLASSI LÄHENEMISVIIS Peamine sarnasus eliidi lähenemisviisiga on kihistumise nähtus, strukturaalne ebavõrdsus väärtuste jagunemises ühiskonnas. Kihi nimetus on klass - suur gruppi indiviide, kes omavad enam vähem samapalju mingeid põhiväärtusi. Karl Marx jaotas inimesed maj. väärtuste omamise alusel: 1. kapitalistide klass Kõrgklass 2. proletariaadid. Jõukam keskklass K e s k k l a s s Võib luua ka eliidi lähenemisele sarnaseid Tööliste klass hierarhilisi struktuure, näit: V a e s t e k l a s s Klassi lähenemisviisi Iseloomustab ka klassikonflikt, kus madalama klassi liikmed saavad oma võtmeväärtusi suurendada vaid ülemiste klasside arvelt. Seega on klassikonflikt fundamentaalne ja kõikjalolev
annaabi.ee 
