Kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon. (ekvaatoril-normaal-silindriline; keskmised laiused-kooniline; polaarne ala- asimutaalne; ala suurringi suunas välja venitatud-kaldsilindriline; keskmisel laiusel ,,tüsedad alad"-kooniline; topotsentrilised lahendused-asimutaalne). 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? PeaM(antud kaardile üldisem, ligilähedasem M), eriM ( M kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale(sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel). ArvM, joonM, põikM, pindaladeM, järskusteM. 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Planil/kaardil 0,1 mm vastav joonepikkus maastikul (nt. 1:10000-1m; 1:1000-0,1 m). Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?´ Kaardijagu- mitmelehilise kaardi lehtedeks jaotumine Kaardinomenklatuur- kaardilehtede tähistamise süsteem(1:50000->6411, 1:20000- >64
d. Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 60. Mis on mõõtkava? a. Kaardil oleva ja looduses oleva joone pikkuse suhe. b. Joonte pikkuse vähendamise määr. 61. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? a. Peamõõtkava (antud kaardile üldisem, ligilähedasem mõõtkava) b. Erimõõtkava (mõõtkava kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale (sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava e. Pindalade mõõtkava 64. Mis on mõõtkavatäpsus? a. Plaanil/kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 1m; 1:1000 0.1m) b
annaabi.ee 
