Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käigus ühtlast töötempot · teadvustada kriitiliste tööde olemasolu · ennetada riske · valitseda tegevusvaldkonnas toimuvaid muutusi. Väiksemate projektide korral jäetakse mõnikord plaanimise etapp vahele, kuna ideede genereerimise, arendamise ning eeluuringu käigus saadud algandmete põhjal siirdutakse
Projektiplaan Arvutikomponentide tootja Eesmärgiks on arvutite emaplaatide tootmine. Ja nende edasimüüjatele edasi müümine. Kliendi sihtrühmaks on ettevõtted kes tegelevad arvutijuppide müümisega. Firma struktuur: Inimesed on jagatud osakondadesse, et organiseerida töö jaotust ja töö suundumust. Eriti tähtsal kohal on insenerid, kes toote üldse disainivad. Kui teeb vea näiteks inimene, kes kalibreerib masina valesti on toote kadu väiksem, kui siis kui insener on disaininud toote valesti ja praagi protsent on 100% Ülesanded: Juhataja hoiab kõike kontrolli all Müügiosakond tegeleb turundusega ja turu uuringutega Tootmisosakond toodab tooteid. Kvaliteediosakond kontrollib toodete nõuetele vastamist ja üldist töökõlblikust. Eksperimentaalosakond tegeleb uute lahenduste välja töötamisega (tekiks hiljem kui firma toob juba kasumit sisse) Pakkimisosakond on üsna enesest mõistetav. Logistika- ja ost...
Plaan on juhtkomiteele otsuse tegemise põhi ja tugi; projektijuhile töö juhtimise vahend; juhtkomiteele ja projektijuhile projekti edenemise kontrolli põhi; arhiivimaterjal, mis jääb järgmiste projektide toeks ja taustinformatsiooniks; informeerimisevahend. Tavaliselt kasutatakse projekti plaani ka detailsema planeerimise põhjana projektide teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisetapis ette ei nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda on ka võimalik muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele on plaan suunatud. Näiteks potentsiaalsete finantseerijate jaoks koostatud plaan on erineva rõhuasetuse ja täpsusastmega kui projektorganisatsioonile töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada eelkõige selle hindajat ja kasutajat, tema nõudeid ja vajadusi. (Salla, 2007, lk 26)
Testimise planeerimise tegevuse eesmärgiks on: Testimisele eraldatavate ressursside efektiivseima jaotuse leidmine Testimise eesmärkide, tegevuste ja meetodite paikapanemine Sisendid: Projekti üldplaan, visioon, nõuded, kasutusjuhud (kui on), Väljundid: Testiplaan Testimise tegevused peavad olema kooskõlas projekti üldise plaaniga ning täitjaorganisatsiooni töökorraldusega. Näiteks kui tarkvaraarendus toimub iteratsioonidena, siis koostatakse esmane projektiplaan arenduse alguses ning täiendatakse seda vastavalt iga iteratsiooni plaanile. Spetsiifiliste testimise alamtegevuste jaoks on võimalik koostada ka alamplaane (näiteks testimise automatiseerimise plaan, jõudlustestimise plaan, skaleeruvuse testimise plaan). Peamises testiplaanis kirjeldatakse sel juhul alamplaanide eesmärgid ning loomise tähtajad. Esimeseks tegevuseks testimise planeerimisel on projekti olemasoleva
mida täpselt ehitatakse ja et sünkroniseerida terve meeskond. (Technet Microsoft, 28.03.2014) Enne seda, kui saada aru projekti tervet olemust ja, et juhtkond saaks edastada informatsiooni heakskiiduks on vaja täiendavaid dokumentatsioone. Nendeks on tõenäoliselt: • Tehnilised spetsifikatsioonid • Kommunikatsiooni plaan • Pea-test plaan • Koolitus plaan • Alusjoone projektiplaan • Kasutajate nõusoleku testi plaan • Andmete või süsteemi vahetus plaan • Turvalisuse hindamine ja ohu modeleerimise plaan • Privaatsuse ja teiste standardite ülevaade • Keskkonna eristamine arendamise, testimise ja produktsiooni jaoks • Rollide eristamine • Projekti riski analüüs ja juhtimise plaan 2.2.4 Release Readiness Management Review Toimetamise etapi lõpu poole, stabiliseerimise ja paigalduse vahel, toimub Release Readiness MR
Iga tööd saab teha ainult üks kompetents- ära kirjuta ressursiks nimekirja Otsustage ressursijuhiga, kes konkreetselt tööd teeb (ressursijuht võib hiljem seda muuta) Uuri palju iga töö võtab aega 80% tõenäosusega Selgita milline töö on “betoon”- töö, mille valmis saamise aeg on kindel. („Betoon“- töö on selline töö, mis võtab kindla aja.) Vajalikkuse loogikale tuginedes koostatud projektiplaan vähendab oluliselt määramatusest tingitud ohte projektile. Määramatusest tulenevaid ohtusid aitab vähendada riskianalüüs ja selle tulemusena plaani lisatud vajaliku tegevused. Riskianalüüs ja riskide juhtimine Mõisted OHT- ettevõtte IT varasid (IT projekti) kahjustada võiva soovimatu juhtumi potentsiaalne põhjustajaNÕRKUS- infotehnoloogia varade (IT projekti) nõrk koht, mida oht saab ära kasutada
- Iga tööd saab teha ainult üks kompetents- ära kirjuta ressursiks nimekirja - Otsustage ressursijuhiga, kes konkreetselt tööd teeb (ressursijuht võib hiljem seda muuta) - Uuri palju iga töö võtab aega 80% tõenäosusega - Selgita milline töö on "betoon"- töö, mille valmis saamise aeg on kindel. (,,Betoon"- töö on selline töö, mis võtab kindla aja.) Vajalikkuse loogikale tuginedes koostatud projektiplaan vähendab oluliselt määramatusest tingitud ohte projektile. Määramatusest tulenevaid ohtusid aitab vähendada riskianalüüs ja selle tulemusena plaani lisatud vajaliku tegevused. 5. Mida on oluline jälgida projekti loogika koostamisel? Planeerimisel tavaliselt lähtume sellest, et plaan aitaks meil kirjeldada, kuidas töid tehakse! Kui lugeda eelkirjeldatud kaebusi, siis paneme tähele, et ebasoovitavad tagajärjed iseloomustavad sageli plaanist
d. Madal sidusus ja kõrge ühendamine Küsimus 3 Disaini kvaliteediga on seotud kaks tunnust. Vastus 1 Ühendamine iga tarkvara komponent saab muuta ilma, et see teisi komponente mõjutaks (coupling) Vastus 2 Sidusus iga tarkvara komponent tegeleb ainult ühe funktsiooni täitmisega (cohesion) Küsimus 4 Infosüsteemi disaini ülesandeks on Vali üks: a. Selgitada välja nõuded, leida lahendus ja seda ellu viia b. Koostada projektiplaan c. Leida tarkvaraline lahendus, mis rahuldab nõuded d. Parim lahendus ellu viia e. Selgitada välja kasutajanõuded Küsimus 5 On olemas erinevad infosüsteemi disaini tunnused. Viia õiged paarid kokku Majanduslik aspekt kui suured on jooksvad kulutused – elekter, täiendav kettavajadus jne. Vastus 1 Teisaldatavus kas süsteem sobib kokku teiste platvormidega (WinNT, Vista, W7, Linux, MAC jne.)
sisaldama ülesannete, personali, tähtaegade, vahendite, kulude, kvaliteedi, kontrolli ja aruandluse planeerimist. Plaan peab olema esitatud konkreetselt ja üheselt mõistetavalt, nii et ka projektiga varem mitte kokku puutunu saaks kavandatust ülevaate. Projekti plaani kasutatakse sageli täpsema planeerimise põhjana projekti teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisel ette ei 22 nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda saab muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE Fondide ja programmide osa projektitöös Fond on kindlaks otstarbeks kasutatavate aineliste varade või rahalise varu hulk. Fond võib olla seotud kindla ajaga, mille jooksul saab kasutada ainelisi varasid või rahalist varu. Programm on konkreetne tegevusplaan, mille võivad moodustada erinevad projektid. Programm võib olla osa ka mingist strateegiast, millega lahendatakse suuremaid ja
3.7.3 Alltöö pakkumiste tegemine; 3.7.4 Alltöövõtjate valimine; 3.8 Riskid: 3.8.1 Riskijuhtimise planeerimine; 3.8.2 Riskide identifitseerimine; 3.8.3 Kvalitatiivne riskianalüüs; 3.8.4 Kvantitatiivne riskianalüüs; 3.8.5 Riskidele reageerimise planeerimine. 3.9 Kulude planeerimine. 3.10 Integreeritud projektiplaan. 4 Täitmine ja kontroll: 22 4.1 Projekti täitmine; 4.2 Info jagamine; 4.3 Alltöövõtjate juhtimine; 4.4 Tegevusest aruandmine; 4.5 Meeskonna arendamine; 4.6 Ajakava kontroll; 4.7 Eesmärgi kontroll; 4.8 Kulude kontroll; 4.9 Kvaliteedi kontroll; 4.10 Riskide juhtimine; 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
