tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti. Vundamentide teostusmõõdistamine teostatakse elektrontahhümeetriga. Samuti tuleks kasutada miniprismat, sest pika sauaga ei ole piisava täpsusega tulemused tagatavad. Teostusmõõdistuse käigus tuleb leida vundamendi iseloomulike punktide koordinaadid. Lintvundamentide puhul on nendeks vundamenid nurgapunktid, kannvundamendi puhul
Eelnevalt valatud postikannudele märgitakse neile rajatavate postide nurgad, milled järgi ehitaja teeb valuks vajalikud raketised. Postide teostusmõõdistamine toimub peale raketiste eemaldamist samadelt punktidelt milledelt toimus postide märkimine. Mõõdetakse rajatud postide nurkade koordinaadid ning nendest lähtuvalt tehakse teostusjoonis. Mõõdetud koordinaate võrreldes projektipunktidega saame teada kas ja kui palju postide tegelik asend erineb projekteeritust. Postide vertikaalsuse kontrolli saab teostada elektrontahhümeetriga. Ühtlase jämedusega posti ülemiste nurkade koordinaadid peaksid vertikaalsuse korral olema samad. Mõõtes ühe serva alumise nurga koordinaadid ja sama serva ülemse nurga koordinaadid, siis saame neid omavahel võrrelda ja hinnata kui palju oleks tarvilik posti asendit muuta. Ülemist nurka saab kontrollida ka kui panna instrument alumist nurgapunkti maha märkima, kuid prisma on ülemisel nurgal
3. Võimalik muuta ülekande omadusi,kui kasutada hambaprofiiliks evolvendi erinevaid osi. 35.Sirg-ja kaldhammastega hammasrataste hambumismoodulid ja jaotusläbimõõdud. 36.Hammasülekande ülekandearv. u=vedav/veetav=nvedav/nveetav=1/2=d2/d.1=d2/d1=z2/z1,kus d1 ja d2-algringjoon; d1 ja d2-jaotusringjooned;z-hammaste arv. 37.Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised tõrked. 1.Teras 2.Malm 3.Mittematallid.Põhilised tõrked 1.Tööpindade väsimuskulumine.Esineb projekteeritust kauem töötanud ülekannetes.2. Hamba murdumine,kas hetkelise ülekoormuse või väsimuse tagajärjel.3.Hamba tööpinna sööbimine, kui kontaktpinge on liialt suur ja määrdeaine ei ole vastav.4.Hamba tööpinna kulumine, kui hammaste vahele satub abrasiivset tolmu. 38.Tiguülekande elemendid,iseloomustus ja ülekandearv. Tiguülekande moodustavad tigu ja tiguratas , millede teljed on kiivsed.Iseloomustus: + 1.Suur ülekandearv(u<=80).2. Suhteliselt väikesed gabariidid.3
annaabi.ee 
