25 25. Geotehniliste ehitiste kategooria 3.1 Geotehniline kategooria Projekteerimisel kasutatavate meetodite, geotehniliste uuringute ja arvutusmudelite vajaliku taseme kindlaksmääramiseks peab selgitama ehituse geotehnilise keerukuseastme. Lihtsate ehitiste ja geotehniliste tingimuste korral, kui risk inimelule ja varale on tühine, võib kasutada lihtsamaid uurimis- ja projekteerimismeetodeid. Keerukuse aste sõltub ehitise konstruktsioonist ja suurusest, ehitusgeoloogilistest tingimustest, pinnaseveereziimist, toimuvatest geoloogilistest protsessidest, ümbruses olevatest ehitistest, liiklusest, insenerivõrkudest, taimestikust aga ka ehitisest põhjustatud keskkonnakahjustuste potentsiaalsest ohtlikkusest. Geotehnilise projekteerimise nõuete kindlaksmääramiseks jaotatakse ehitised kolme geotehnilisse kategooriasse
kahendsignaalide, st kahe võimaliku väärtusega signaalide kombinatsiooni puhul tema sisendeil annab teatava kahendsignaali väljundis. Kontaktivabade lülituste projekteerimise aluseks on matemaatilise loogika haru releelülituste teooria, mis töötati välja aastatel 1920-1930 kontaktreleelülituste projekteerimiseks. Kuna kontaktivabad loogikaelemendid on oma talitlusviisilt lähedased elektromehaanilistele kontaktreleedele (nendelgi on ainult kaks võimalikku olekut), saab neid projekteerimismeetodeid hõlbsasti kohandada ka kontaktivabade loogikalülituste projekteerimiseks. Matemaatiline loogika tekkis formaalloogika edasiarendusena. Tänapäeva mate- maatilise loogika aluseks on inglise matemaatiku George Boole´i tööd. Tema meetod on tuntud kui loogikaalgebra ehk Boole´i algebra. Tänapäeval käsitletakse Boole´i algebrat kui üldist matemaatilist meetodit, mille üheks esituseks on formaalloogikas ja selle rakendustes kasutatav loogikaalgebra, teiseks aga releekontaktahelate ja
annaabi.ee 
