puudumises. Palju kasutust on vuugivabad põrandad leidnud logistikakeskustes kus liiklustihedus on väga suur. Mõningatel juhtudel on võimalik vuugivabade põrandate paksust võrreldes tavalahendusega vähendada. Betooni mahukahanemine betoonpõrandates On hulk tegureid, mida tuleb jälgida betoonisegu koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel, kuid paljugi võib juhtuda ka juba kivistunud betooniga. Enamik betoonkonstruktsioonide projekteerijaid teavad, et betooni kuivades toimub mahukahanemine, kuid tihtipeale ei arvesta nad seda oma töödes. Isegi kui kahanemise protsess on arvesse võetud, esineb eriarvamusi parima tee leidmisel mahukahanemise kahjulike mõjude piiramiseks. Kui betoon saaks takistamatult kahaneda, oleks kahanemisest põhjustatud pragunemine olematu. Kuna normaalne kahanemine on tegelikkuses takistatud vundamentide, pinnase, armatuuri või
aasta suvel. Pool aastat enne esialgse ehitustähtaja lõppu oli jäänud valada kolm sambapaari. Pooleli olid keerukad 14. ja 15. jõkke paigaldatavate sambapaaridega seotud tööd. Talade montaaz oli algusjärgus. Pingeid kruvis ka sillale planeeritud keskkatlamajast Annelinna lähtuv soojatoru, mille ehitus samuti viibis. Tööde venimise tõttu hakati uut silda vaatlema kui mitte kõige otstarbekamat ja õnnestunumat lahendust. Süüdlastena nähti eeskätt silla projekteerijaid. Olukorrast väljapääsuna vaadati üle varustuskanalid. Silla talasid hakati tootma Lätis asuvas tehases. Tootja andis ehitajatele lubaduse saata üheksa tala kuus. Uueks tööde lõpptähtajaks määrati 1981. aasta IV kvartal. Sellega olid ehituse suuremad varustusprobleemid lõppenud. Aeg-ajalt esines lühemaajalisi tööseisakuid, kuid see oli sedavõrd suure objekti puhul tavapärane. Viimane sillatala saadi paika 9. juulil 1981. Edasi oli vaja lõpetada silla kattekihtide panek,
annaabi.ee 
