miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimiskeeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsioonisüsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 9. Neljanda Generatsiooni arvutid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised
(3) Miks tasub õppida LP? l Õpetab mõtlema probleemikeskselt ja esitama lahendusi abstraktsel kujul l Programmi põhifunktsioonid: l reaalse maailma probleemide abstraktne esitamine, l abstraktsioonide teisendamine ja sidumine omavahel l abstraktsioonide põhjal arvutamine/otsuste tegemine l Programeerimiskeel peab võimaldama l kirjeldada ja analüüsida abstraktsioone arvutile sobival kujul l Deklaratiivsed programmerimiskeeled sobivad l abstraktsete objektide ja nende seoste kirjeldamiseks l väldivad protseduurseid detaile 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (4) l Universaalne keel omaduste/seoste abstraktseks kirjeldamiseks on loogika l à LP on programmeerimine loogika keeles! l Prolog – programming in logic l LP ≠ Prolog 1.2 LP ajalugu l Prolog (1972) l Alain Colmerauer, Phillipe Roussel; l Edinburgh Prolog (1980 algus)
annaabi.ee 
