Elulooraamat Martin Müürsepast
Euroopas on
see tavaline, et tähtsateks mängudeks klopsitakse vajalik mees kuidagi kokku. Päris terve
pole keegi" lk 404. Kui minult küsida kas selline lause hirmutas, siis vastus on, jah.
Martin Müürsepast endast sai suht vähe teada, see et ta ,,pahapoiss" oli selle sai küll
selgeks. Väga meeldiv oli ka lugeda kuidas ta oma ema austas ja aitas. Suure tahtejõuga
korvpallur, kes tundis mängu ja sai võõrsil üksi hakkama.
Raamatu lõpp oli minu jaoks küll natuke kurb, et profikorvpalluri aeg mööda sai, kuna põlve
vigastused olid liigas suured.
Raamatu kokkuvõtteks ütleks, et on ülimalt hea ja uhke tunne, et üks eestlane on korvpallis
nii palju jõudnud teha. Minu jaoks on Martin Müürsepp suurim iidol, sooviks et jõuaksin teha
sama palju ja sama suuri tegusid.