Brassing, brass e. vaskpuhkpilli ansambel
Olemata päritolust võib
julgelt väita, et valgenahaliste brassbändid on levinumad, kui mustanahaliste omad.
Vaskpuhkpilli ansambli juures on hea see, et suudetakse mängida üsna valjult, st.
tavaliselt ei ole vaja migrofone ja ei teki probleeme õues mängimiste ja marssimistega.
Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest
koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate
proffessonaalse, mõnusa muusika palju väiksema henna eest, kui muidu kuluks.
Tavaliselt kuulub solo hääl esimesele trompetile, sealt võib see liikuda sujuvalt edasi
teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid
improviseeritakse, muidugi tuleb hoida end enam-vähem piirides ja rütmi säilitama.
Vahel lisatakse klassikalisele koosseisule näiteks alt-saksofon, kes soleerib koos esimese
trompetiga, see aitab väga rikastada kogu muusikat.