Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal
Eesti vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba enne
seda otsustavat sündmust, eriti seoses Noor-Eesti rühmituse tekkega 20.
sajandi algul, taotleti eestlaste kultuurilise horisondi laiendamist. Saksa
ja vene kultuuri kõrvale ja tihti ka asemele asetus nüüd suuresti prantsuse
kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt
soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja
ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke,
kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks
võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka
keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse.
Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse
väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus