Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimakubandus loomus
teekond. Huvitaval kombel on Eesti kogemus aga just vastupidine. Statistika kohaselt on
inimkaubanduse ohvrite arv üsna väike. Väikese ohvrite arvu taga võib olla väikeriigi
omapära siin on raske pikemat aega anonüümselt tegutseda. Probleem on siiski olemas,
kuid mitte sellisel tasemel, nagu rahvusvahelisel tasandil väidetakse. Kuid miks ei ole
suudetud seda asjaolu kommunikeerida Eestist väljapoole? Miks peetakse Eestit siiani
probleemriigiks, kui siseriikliku statistika kohaselt see enam nii ei ole?
Üheks põhjuseks, miks Eesti on jäänud rahvusvahelisel tasandil endiselt tähelepanu
objektiks, on asjaolu, et Eesti seadusandluses puudub selline kuritegu nagu inimkaubandus.
Ikka ja jälle peavad riigi esindajad selgitama erinevate rahvuvaheliste komiteede ees, miks
seadusandlikul tasemel inimkaubandust ei defineerita. Selle asemel kasutatakse erinevaid
kurteoliike, mida karistusseadustik juba sisaldab, näiteks vabaduse võtmine,
annaabi.ee 
