Essee-Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega
Olenevalt olukorrast
tuli samastuda jutustajaga, samuti oli oluline luua pingevaba keskkond, kus inimesel oleks
mugav rääkida. Leian, et narratiivseks lähenemiseks oleks olnud oluline, et inimesega saaks
vestelda kahekesi, mitte nii, et kogu palat saab kuulata, millest vesteldakse. See mõjutab nii
inimese jutustamist, kes ei soovi isiklikke asju kõigiga jagada, kui ka kuulajat, kes ei saa
keskenduda narratiivil ja selle tõlgendamisel.
Haigla praktikumitundides tuli leida probleemlugudele positiivseid vaatenurki. Näiteks,
lastekirurgia osakonnas kurtis tütarlaps igavust. Igavuse peletamiseks saime tuua erinevaid
variante, millega tüdruk saaks tegeleda. Geriaatriaosakonna proua aga kartis
operatsioonijärgset olukorda ning polnud kindel, kas saab iseseisvalt hakkama. Mina aga
suutsin meenutada, et ta on juba kord sellest operatsioonist toibunud ning tal läks eelmisel
korral kõik hästi. Selline lähenemine süstis prouasse eneseusku ja enesekindlust