Siseministeerium ja Esko Koolitus (2000) "Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat", Lisa 2 Näidisdokumendid 2.1 PROBLEEMIPUU Eesti administratiivne suutlikkus madal Keskvalitsuse ja Avaliku sektori Kolmas sektor omavalitsuste vastutus juhtimine ebaefektiivne nõrgalt arenenud ebaselge
võivad olla mitmeosalised ja komplekssed, kuid probleeme võib analüüsida ka madalamal, vähem keerukal tasandil, kus lahendused on otsesemad ja lihtsamad. Seega sõltub analüüsi ulatus probleemide Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus keerukusest. Probleemianalüüs toob välja hetkeolukorra negatiivsed ilmingud ning esitab "põhjus - tagajärg" suhte esinevate probleemide vahel. Probleemipuu Projektitsükli juhtimises kasutatakse probleemide analüüsiks probleemipuu tehnikat. Probleemipuu on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus-tagajärg seose kaudu. Probleemi all mõistame mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "suur tööpuudus", aga ka selle põhjuseks olev "töökohtade vähesus" või näiteks "töötute passiivsus töö otsimisel"
· probleemide määratlemine ja analüüs; · soodsaima lahendusvariandi leidmine. Mida põhjalikum on probleemse olukorra analüüs, seda suurem on tõenäosus, et enda või kliendi vajadusele leitakse sobiv lahendus ning valitakse õige projekt. Joonis: Pakkumise ja kliendi vajaduste vahekord 3 ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Levinumaid meetodeid probleemidevaheliste seoste selgitamisel on probleemipuu, mis konstrueeritakse põhjus-tagajärg suhte alusel ning annab skemaatilise ülevaate soovimatu olukorrani viinud süvapõhjustest ja nende tagajärgedest. Joonis: Probleemipuu Laiema ühiskondliku kandepinnaga projektide puhul võib osutuda kasulikuks teha enne probleemide analüüsi huvigruppide analüüs, milles selgitakse isikud, mitte- formaalsed rühmad ja organisatsioonid, kelle huve võib projekt puudutada, nende
häälvalimine, ... Suurus, kaal + ¤ x Mugav kasutada x + + ¤ Pikk ooteaeg ¤ Mitmekülgne x ¤ x reguleeritavus Sobiv hind x + x ¤ Kvaliteedijuhtimise tööriistad (15) PROBLEEMIPUU Tegu on omavahel seotud probleemide hierarhiaga, mida analüüsitakse põhjus-tagajärg seoste kaudu. Probleemipuu visualiseerimisele eelneb: Keskse probleemi tuvastamine (nt. Bussid hilinevad sageli) Ajurünnak, kus kõigil on võimalik esitada oma nägemus probleemi põhjustavatest teguritest, kusjuures põhjus peab olema negatiivne (nt. Mitte lihtsalt ‘haridus’ vaid ‘puudulik haridus’ jne) Kvaliteedijuhtimise tööriistad (16) probleemipuu
informatsiooni. Probleeme saab analüüsida mitmel tasandil. Probleemide lahendused riikliku tasandil võivad olla mitmeosalised ja komplekssed, kuid probleeme võib ka analüüsida madalamal, vähemkeerukal tasandil, kus lahendused on otsesemad ja lihtsamad. Seega sõltub analüüsi ulatus probleemide keerukusest. Probleemianalüüs toob välja hetkeolukorra negatiivsed ilmingud ning esitab "põhjus tagajärg" suhte esinevate probleemide vahel. Probleemipuu koostamine Projektide juhtimisel kasutatakse probleemide analüüsiks probleemipuu meetodit. Probleemipuu on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus tagajärg seose kaudu. 11 Probleemi all mõistetakse mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "suur tööpuudus", aga ka selle
Tegemist on ja karakteristikute kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaksmääratud või eeldatavaid Ameerika päritolu konseptsiooniga, mis Jaapanis praktiliselt välja arendati. vajadusi. 33. Protsessi parendamise tööriistad Ajurünnak, maatriksdiagramm, kalaluu, 3. W. E. Deming Statistik. Karjääri alustas matemaatik-füüsikuna. PDCA mudeli probleemipuu, eesmärgipuu, Pareto diagramm, protsessi voodiagramm. looja. 34. TQMi tähtsamad tehnikad Kvaliteediringid, jõustumine, mõõduvõtmine, 4. J. M. Juran Juhtimiskonsultant. Tema peamine idee seisneb selles, et kvaliteedi välistele allikatele toetumine, tootmistsükli lühendamine, pidev täiustamine. lõplik mõõt on kliendirahulolu. 35
Remonti laiendatakse ka müügisaali eessaalile, mis esialgu plaanis ei olnud, kuna kohviku sisemine müügisaal jääb edasisel teenuse pakkumisel liiga tagasihoidlikuks. Ruumide remondiks kirjutatakse esmalt projekt, millele järgneb teostus. Lühiajalised eesmärgid – teostada kohvikuruumides remont ning viia need vastavusse toidu- ja veterinaarameti nõuetega (vt tabel 3.) Pikaaajlised eesmärgid on luua sõbraliku ja koduse keskkonnaga kliendisõbralik kohvik. Probleemipuu aitab välja selgitada projektis ette tulevad probleemid (vt joonis 1.) Suurimaks probleemiks on väike müügipind. Kuna spordihoone majastruktuur paremaid lahendusi ruumide juurdekasvul kohvikule pakkuda ei suuda, siis tuleb luua plaan, mida saaks edaspidiselt kliendi hoidmiseks ja meelitamiseks ette võtta, eelkõige konkurentsis püsimise eesmärgil. Kohviku tegevus/müük toimub spordihoones tagasihoidlikul müügipinnal, millest on
konkurentide agressiivne turule tulek. Oluliselt ohustab The Body Shop’i ka rahvastiku vähenemine piirkonnas, mis viiks alla müügikäivet ning ka seadusest tulenevad muutused antud tegevusalal, mis võivad ootamatult tõsta ettevõtte kulusid. 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs Eduka projekti aluseks on läbimõeldud veakohad ning probleemid, et määratleda projekti konkreetne eesmärk. Projekti probleemide ja edasiste eesmärkide tuvastamiseks probleemipuu ja eesmärgipuu meetodit. 6 Probleemipuu keskseks probleemiks seati The Body Shop Eesti esinduste liiga väike käive (vt Lisa 1). Ühe põhjusena toodi välja kõigi Eesti elanikeni bränditoodetega mitte jõudmine. Lisaks toodi välja ka peamise probleemi alampõhjused, milleks oli e-poe ning esinduskaupluste puudumine kõigis Eesti linnades ja e-poe puudumine. Nende
Uuritavat mõju või juhtumit kujutatakse horisontaalse noole lõpus. Võimalikke põhjusi näidatakse sildistatud nooltena, mis sisenevad peamist põhjust kujutavasse noolde. Ajurünnaku tulemusel taandatakse põhjused väiksematele tasanditele – allpõhjusteks ja allallpõhjusteks (Oakland 2006:233). -probleemipuu Tööriista kasutatakse kavandamises edu saavutamiseks ja see seisneb eesmärkide ning vahepealsete sammude detailses kaardistamises. Seejärel uuritakse probleemide vahelisi seoseid, keskendudes põhjuste ja tagajärgede seostele. Probleemistiku kaardistamisel kasutatakse puu sümbolit. -eesmärgipuu Nn
1.6 Projektifaasid ja elutsükkel 1.7 Elutsüklite näited 1.8 Organisatsioon 1.9 G Ül Rühma moodustamine 1.10 TEST 2 Algatamine 2.1 Projekti tegevusulatuse määratlemine 2.1.1 Probleemi tuvastamine 2.1.1.1 Näitarvud 2.1.1.2 Kontrolllehed 2.1.1.3 Intervjuu 2.1.1.4 Simulatsioon 2.1.1.5 Probleemipuu 2.1.2 Ideede genereerimine 2.1.2.1 Ajurünnak 2.1.2.2 635 2.1.2.3 CNB 2.1.2.4 Delfi 2.1.2.5 SWOT analüüs 2.1.2.6 Küsimustikud 2.1.2.7 Eelduste analüüs 2.1.3 Indi Ül Probleemi/idee püstitamine 2.1.4 G Ül Ühise teema valimine 2.1
annaabi.ee 
