• Värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani OKI ML5591 Dot Matrix Printer - ECO Versioon Kuidas töötab? • Printer toodab tähti ja illustratsioone lüües prindipeas (vt. joonist) asuvate nõeltega vastu värvilinti • Tulemusena moodustavad lähestikku asuvad punktid vastava kujutise • Trükivad poole rea kaupa Nõelmaatriksprinteri printimispea • Printeri peas asuvad nõelad püstises tulbas • Kuigi nõelad asetsevad teineteisele äärmiselt lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav • Printimispea kulgeb horisontaalselt mööda paberit • Igas punktis käivituvad erinevad nõelte kombinatsioonid Nõelmaatriksprint eri pea, nõelade asetus ja
igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8-ni. tagasihoidlik prindikvaliteet kõrge müratase Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Mõistlik printimiskiirus Rahuldav kvaliteet Vähene elektrikulu Termoelemendid on koondatud maatriksiks. Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab soojustundlik paber ka oma värvust. 1- Värvilindi rull 2- Värvilint 3- Surverull
kõvat lärmi, kuid võimaldab odavaima printimise. Nende printerite tööiga on pikk aga miinuseks on see et nad suudavad printida ainult neid kirjastiile ja pilte mis on nendese talletatud. Printer trükib tähti ja illustratsioone- lüües nõeltega vastu värvilinti, mille tulemusena lähestikku asuvad punktid moodustavad soovitud kujutise. Nõelad printeri peas asuvad püstises tulbas. Olenemata sellest, et need asetsevad teineteisele väga lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav. Printimispea liigub horisontaalselt mööda paberit, kus igas punktis moodustuvad erinevad nõelte kombinatsioonid. Sellisel viisil läbi värvilindi nõeltega lüües, tekib paberile kujutis. 2. TINDIPRINER Tindiprinteri üheks eeliseks värvilist trükki tehes on hinna ja kvalikteedi suhe, teiste printeritega võrreldes. Seda ei ole siiski soovituslik kasutada dokumentide puhul, mida tuleb kaua säilitada, sest värvid võivad valguse mõjul luituda ja märjaks saades võib värv laiali valguda
mitmevärvilised värvilindid (kiled). Fotoelektriline printer (laserprinter, LED-printer) Tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri mustvalge trükk ületab oma kvaliteedilt ja vastupidiselt kõik oma konkurendid. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje. Laserprinter Jugaprinter (mullprinter, tindiprinter) Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Tohutu suureks eeliseks laserprinterite ees on värvilised tindiprinterid, mis on teinud värvitrüki hinna poolest vastuvõetavaks ka tavakasutajale. Neid on aga kulukam ülal pidada. Plotter Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.
Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Printerite hooldus Et printerit hoida tuleb kasutada kvaliteetseid tooteid. Kui aga täita toonereid, siis soovitatav on seda teha teenusepakkuja juures, kes tunneb oma tööd ja annab kindluse, et alati on võimalik saada probleemi korral abi. Lisaks on oluline roll ka paberil. Soovitatav on kasutada kvaliteetseid pabereid, mis ei tolma (või teevad seda minimaalselt) kasutamisel ning seetõttu ei määri ka printerit seestpoolt. Printerite töötamine
teravamaid ja sujuvamaid pilte. Tegemist on ka kiirema lahendusega ning hinnad on tavakasutajale sobilikud. Samas hind lehekülje kohta on suurem kui maatriksprinteritel ja peale selle pole nad nii vastupidavad (Tavaliselt, vastupidavus oleneb siinpuhul tohutult tindi ja elektroonika kvaliteedist). • Maatriksprinterid:(1968) Tegemist on printeriga, mis kasutab liikuvad printimispead, mille peal on väikesed nõelakesed. Paberi ja printimispea vahel on värviga immutatud riidest riba. Kui tuleb printimistöö, siis nõelakesed liigutatakse maatriksis kas ülessepoole, et nad ei puudutaks riiet ja selle taga olevat paberit, või asetatakse nad allapoole, misjuhul antud nõelad tekitavad punktid paberile. Printimise käigus pressitakse füüsiliselt nõeltega riide peale, mis jätab omakorda täpid vastavatesse asukohtadesse paberil. Maatriksprintereid saab jagada omakorda kaheks
Löökprinterite puuduseks on nende halb trükikvaliteet ja paindlikkuse ning töötamise puudumine raskemate kirjaliikide (fonts), piltide, värvide puhul. Samuti on märkimisväärselt kõrge ka aeglase löökprinteri müratase. Löögita printerid seevatsu kasutavad kujutuse tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit 4. TÖÖKIIRUS Üheks oluliseks näitajaks tuleb printerite puhul lugeda ka nende printimiskiirust. Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm pages per minute). Mõlemad näitajad on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suured, mis vastavad tegelikult ainult lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele.
kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe)
Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2. Niisugune automaat on kirjeldatav: * sisendtähestikuga e
kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe)
Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse laseriga paberile kinni. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Andmevahetus mikroarvutis:(erinevad siinid(AB, DB,CB) ja nende osa andmevahetuses. ANDMEVAHETUS MIKROPROTSESSORSÜSTEEMIS (mikroarvutis): Siinitsükkel v. Masinatsükkel - iga siini poole pöördumine. I/O READ - lugemine, I/O WRITE - kirjutamine. Olekusõna - kood, mis siini kaudu väljastatakse. Siinikontroller - register, kus
Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. *Värviprinterid- Printeris kasutatakse CMYK värvisüsteemi, st. erinvaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magnetast, Yellowst ning Blackist, kuna paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB-süsteemi. *Plotter- printer, milles ei liigu mitte paber, vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] Juhtautomaat(Control Unit)- on vaieldamatult protsessori tähtsaim osa: ta aktiveerib täidetavale käsukoodile vastavaid signaale ning kordineerib nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (Nt. aktiveerib mõne mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne). *RISC protsessorite puhul on juhtautomaatide realisatsioonid üldiselt alati keerukamad (kui
Trükipeas on nõelad, mida liigutatakse elektromagnetiga. Kvaliteet sõltub nõelte arvust. Selliseid printereid võib kohata praegu pankades, kus tehakse kliendile trükitust kopeeriva paberiga koopia. Teeb iseloomulikku krõbisevat häält. 1.2. Ridaprinter 1.3. Õisprinter 2. Löögita printer 2.1. Termoprinter 2.1.1. Termosiirdeprinter Ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktides. 2.1.2. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval 4 põhivärvi sublimaat. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub
kohta. Väga levinud olid nõelmaatriksprinterid, kus trükipeas on nõelad mida saab elektromagnetiga liigutada. Nõelaga tehtud täppidest sai moodustada erinevaid kujundeid. Termoprinterid Termokontaktprinteris kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Nõelte asemel on takistid, mida saab kuumutada vooluimpullsidega. Kujund moodustub täppidest. Trükitu ei säili. Termosiirdeprinter ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja kujund moodustub sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinteri sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis läheb tahkest otse gaasilisse ja tagasi. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis seda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne kui tahkub. Eri
täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saada paberi kerimisega. Värvaine täppidest moodustatakse kujund. VÄRVIPRINTERID CMYK värvisüsteem, st erinevaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magentast, Yellowst ja Blackist, sest paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB süsteemi. PLOTTER printer, milles ei liigu paber vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid
Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse laseriga paberile kinni. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid.
Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Trükipea meenutab nõelamaatriksprinteri pead, ainult siin on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulssidega. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spets paberi vajadus ja trükitu ei säili pikema aja jooksul, ei ole võimalik arhiveerida. Kasutatakse faksiaparaatides, kinopiletite ja parkimispiletite trükkimisel. Termosiirdeprinter – ei kasuta spets paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis lähev tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ilma vahepeale vedela olekuta. Kui lint liigub trükitava
annaabi.ee 
