• HDAC (histoondeatsetülaasid) - need valgud põhjustavad nukleosoomides, mis seonduvad TATA- box’i ja promootor-proksimaalsele järjestusele, histooni N-treminaalsete sabade de-atsetülatsiooni. Kui histoon on deatsetüleeritud, siis generaalsed transkript-sioonifaktorid, ei suuda seonduda TATA- box’ile. • “capping” on struktuur maatriks RNA 5’-otsas. • Poly(A) on suure hulga adenosiinmonofosfaadi jääkide kinnitamise protsess primaatse mRNA 3’-otsa külge. • Splaising on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast RNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud otsad ühendatakse. • RNAi on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. • miRNA on mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funktsioon: geeni regulaator. • siRNA on silencingRNA – 2ahelalilised RNA molekulid, 20-25 nukleotiidi pikkused.
Põhjustajateks on valgus, O2, O3, UV kiirgus 7. Mulla hapestumine. Põhjused: Saasteained SO2, SO3, NOx. Või H+ pumbad viivad H+ mulda. Taimede kaitse Mulla pH väiksem kui 5 Taimede kaitse Spets org ainete viimine mulda, mükoriisa või fütakelaadid. 8. Keskkonna saastajad. 9. Soolastress. Ilmneb läbi veestressi. Probleemiks on see, et ei saa veepotentsiaali nii madalaks ajada, et aineid taime sisse voolaks. Primaatse struktuuri muutused kõrge soola kontsentraat, muld muutub tihedaks, juurtel on raske ning keeruline on ka toitaineid kätte saada. Ioonide mürgisus nt NaCl. Just nendel taimedel, kes pole kohastunud. Osad kohastumusega taimed suudavad ioonide kogust kontrollida ja reguleerida. 10. Biootilised stressifaktorid. Herbivooria kui nt loom sööb taime osaliselt ära patogeenid tihedus kui kasvatakse liiga tihedalt ruumi vähe, valgust vähe. 11. Stressiained.
annaabi.ee 
