Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
muude kuivendatud alade toidutootmise mõttes põllumajanduslikus kasutuses hoidmine
liigkulukas. Paljudes kohtades ka võimatu. Enamgi veel; endised liigniisked alad, mida on
kuivendamisega üritatud muuta põllumajanduslikeks, toodavad mineraliseerudes
süsihappegaasi peaaegu samapalju kui põlevkivijõujaamadki. Maksimaalne teoreetiline
biomassi tootmise potentsiaal, mis on Eesti liigniisketel või niisutamisega taastatavatel
potentsiaalsetel märgaladel, vastab ligikaudu 20 TWh primaarenergiale, mille abil oleks
võimalik käitada kuni 900 MW ulatuses hajali paiknevaid jõujaamu, mille elektritootmise
kasutegur oleks 20%. (Strandberg jt 2000).
Eespool mainitud tsitaadi autorid on välja arvutanud nii sellise keskkonnareformi teostamiseks
vajamineva investeeringute kogumaksumuse - 15 miljardit EEK - kui ka kapitali tootluse, mis
jääb 6,8 ja 16% vahele.
Sellise keskkonnareformiga saaksime lahti oma 14. kohast jätkusuutmatute riikide edetabelis.
annaabi.ee 
