voolule. Koormamisel jääb allika klemmipinge väiksemaks ava-ahelapingest vooluallika sisetakistusel tekkiva pingelangu võrra. Järelikult mida väiksem on vooluallika sisetakistus, seda vähem tema pinge koormamisel langeb, ja seda tugevamat voolu on element suuteline tarbijale andma. Sisetakistus suureneb elemendi säilitamisel, kasutamisel, samuti temperatuuri alanemisel. [1] Mahutavus Mahutavus ehk nimilaeng on elektrihulk, mida värske primaarelement (galvaanielement) või laetud aku on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel; seda väljendatakse ampertundides (Ah). [1] Energiatihedus Energiatihedus ehk erienergia väljendab vooluallika energiasisaldust vatt-tundides (Wh) allika massiühiku kohta (ühik enamasti Wh/kg) või mahuühiku kohta (ühik nt Wh/dm2).[1] Säilimiskestus Säilimiskestus ehk säilivus on ajavahemik, mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud
elektrolüüt teda läbivale voolule. Koormamisel jääb allika klemmipinge väiksemaks ava-ahelapingest vooluallika sisetakistusel tekkiva pingelangu võrra. Järelikult mida väiksem on vooluallika sisetakistus, seda vähem tema pinge koormamisel langeb, ja seda tugevamat voolu on element suuteline tarbijale andma. Sisetakistus suureneb elemendi säilitamisel, kasutamisel, samuti temperatuuri alanemisel. o Mahutavus ehk nimilaeng on elektrihulk, mida värske primaarelement (galvaanielement) või laetud aku on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel; seda väljendatakse ampertundides (Ah). o Energiatihedus ehk erienergia väljendab vooluallika energiasisaldust vatt-tundides (Wh) allika massiühiku kohta (ühik enamasti Wh/kg) või mahuühiku kohta (ühik nt Wh/dm2). o Säilimiskestus ehk säilivus on ajavahemik, mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud primaarelemendil on alles veel 90% esialgsest mahutavusest
Kui mootor välja lülitada või pidurdada, siis nullilähedasel kiirusel naaseb silinder 5 lähteasendisse ning relee kontaktid tagastuvad. Kiirust, mille juures toimub relee rakendumine, reguleeritakse seadistuskruvidega 2. Sellist kiiruse kontrolli releed võib edukalt kasutada mootori vastulülituspidurduse automatiseerimiseks, st mootori võrgust väljalülitamiseks peale tema kiiruse vähenemist nullilähedaseks. Induktsioonimpulssandur (joonis 3.27) koosneb hammaskettast 1 (primaarelement), mis ühendatakse mootori või töömasina võlliga. Hammaste vastas asub induktor 2, mis kujutab endast püsimagnetit temale paigutatud mõõtemähisega 3, millist toidetakse alalispingega U. Joonis 3.27 Mähiselt võetav pinge antakse läbi kondensaatori C võimendi sisendisse. Võimendi täidab samaaegselt ka impulsside formeerimise ülesannet. Hammasketta pöörlemisel muutub õhupilu suurus hammasketta hammaste ja induktori pooluste vahel. Selle
annaabi.ee 
