Statistika eksamiks kordamiseks küsimused
on alati suhtarv. Indeksi lugeja ja nimetaja on erinevates ajaperioodides. Lugejas on alati hilisemaeg ja
nimetajas varasem(st jagada varasema ajaga).
Nähtusi, mida väljendatakse indeksite kaudu jagatakse Kvantitatiivseks(tööliste arv, palgakulu,
tööpäevade arv) ja Kvalitatiivseks (toote hind 200Kr/toote kohta, palgatase ) nähtusteks.
Kvantitatiivsed nähtused võivad esineda ainult kvantitatiivsete nähtuste keskkonnas. Kvalitatiivne
nähtus sineb primaalrselt alati mingi nähtuse kvantitatiivse tunnuse individuaalväärtusena. Nt
tööviljaksus(kvalitatiivne) esineb ühe konkreetse töölise individuaalse tööviljakusena.
Tähtsaim tunnus, mille alusel saab kindlaks teha mis tahes nähtuse kuuluvuse kvaliatiivsesse ja
kvantitatiivsesse rühma , on dimensiooni tüüp. Oletame et W ja T on mngid mõõtühikud, (nt meeter,
tonn, kg) ja et W≠T, siis kvantitatiivsed on need nähtused , mille dimensioon on W või T, kvalitatiivsed