Keskaeg-uusaeg
1613 tuli kokku
maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia
valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja
algust.
Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega.
1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased
ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim
toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade
kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu
seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis
1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861)
Absolutism Venemaal
Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711
asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide
loomist. 1717