Sõber ja sõprus
mõtlema ja see pärast ei mõtle ka igal hetkel, mida suust välja ajan - a´la lähme
kontserdile või lastega sööma.
Mõned aga pahandavad seepärast, et sa alati nende võimaluste lainel oma
mõtetega pole. Aga alati ei jõua ju! Peale 10 tunnist tööpäeva tahaks nagu vähem
mõelda ja lihtsalt mõnusalt olla!
Võrreldes kogu eelneva eluga on elatustase kõvasti tõusnud. Tol ajal tundus tass
teed kohvikus üüratu priiskamisena ja liha toit oli ainus koht kust kokku hoida.
Nüüd ei osta enam kõige odavamaid makarone. Elame remontimata korteris ja
seegi pole oma vaid üüritud. Lihtsalt pole enam seda kindlat teadmist, et mul
üldse raha pole. Nüüd tundub veel kohati rohkemgi puudu. Ihkan mõnd uut
mööblieset ja kardinaid ja laminaatpõrandat....
Küsimust ajendas püstitama mõte jõukamatest tuttavatest. Muidu tore pereema
aga kui kurdab, et kõik on nii kallis ja raha ei jätku. Kellel siis jagub kõige jaoks