Kriminoloogia konspekt
Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude.
Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia
tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole
võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal-
ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja
kultuurilisi preventsioonimeetmeid.
Need paradigmad täiustavad teineteist.
Kriminoloogiateadus Eestis
1920-1940 episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof. Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta
peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat,
kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat.
Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat.
1920-1930 uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi.