Auto jahutussüsteem
soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel.
Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennukid, mis kasutasid vedelikjahutussüsteeme. Esimeseks
jahutusvedelikuks oli vesi. Vee puuduseks on, aga tema madal keemis- ja külmumistemperatuur
ning korrusiooni intensiivsus. Seda enam, et lennukimootorid peavad töötama erineva
õhutihedusega lennukõrgustes.
Järgnevalt võeti kasutusele jahutusvedelikuks etüleenglükool, mille kaubanduslik nimetus on
Prestone.
Etüleenglükooli andmed:
a) keemiline valem ;
b) tihedus 1,11 g/cm3;
c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C;
d) keemistemperatuur 198oC;
e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K);
f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K).
Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on:
a) süsteemi tihendamise vajadus,
b) tühjaks jooksmise risk,
c) süsteemi kui terviku suur mass,
d) kallis tehnohoole,
e) palju abiseadmeid.
annaabi.ee 
