Teaduslik revolutsioon
Kui Einstein 1955. aastal Princetoni haiglas suri, siis eemaldas patoloog Thomas Harvey surnukehalt aju
ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle. Harvey üks kolleegidest lõikas aju 204 tükiks ning tegi neist
mikroskoobi abil ülesvõtted. Neid fotosid saatis ta aegajalt erinevatesse uurimisasutustesse, kuid
vähesed teadlased võtsid vedu. Harvey, kes oma töökarjääri jooksul tegi USAle peale mitu ringi, säilitas
tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas.
1998. aastal annetas ta preparaadi Princetoni ülikooli arstiteaduskonnale, kus Einsteini aju säilitatakse
tänini.
Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada
McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson. Harvey fotodest lähtudes leidis ta, et Einsteini aju
kiirusagarad, mis vastutavad matemaatiliste võimete, nägemise ja ruumiliste võimete eest, olid 15
annaabi.ee 
