Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses
kontekstis. Sellise kompleksi loomus on vastuoluline, kuigi nüüd on avastatud struktuuri infot
mis leidis, et kaks vaba histidiini kordineerivad Ni2+ seondumist NikA-ga, leides sellega, et
Ni+2-(L-his)2 on nikelofoori äratundev perplasmiline transporter. Selline süsteem on leitud
mitmes patogeenses organismis nagu Vibrio parahemolyticus, Helicobacter hepaticus ja veel
mõndades. NiCoT-i perekond koosneb monomeersetest ühe komponendi premeaasidest millel
on kaheksa transmembraanset heeliksid, mis on leitud paljudes bakterites nagu patogeen H.
Pylori ning paljdes arhedes ja seentes. Osades toimib see ainult Ni+2 iooniga, aga osades
toimub selektiivselt Ni2+ ja Co2+ vahel, eelistades ühte metalli. Mõned niklist-sõltuvad
patogeenid kasutavad nikli-ensüüme, et tulla toime näiteks inimkõhus oleva happelise
keskkonnaga.
Nikli toime valkudel, transkriptsiooni regulaatoridel ja metaboolsetel radadel