Organisatsioonikäitumine (kevad 2018)
ütlevad, ja vähem näoilme valikule.
Selline tõe allasurumine nõuab nii vaimset pingutust kui ka aega. Kui inimene valetab
küsimusele vastates, alustab ta oma vastust kahe kümnendiku sekundi võrra hiljem kui
inimene, kes räägib tõtt.
Edukas valetamine nõuab keskendumist. See on teadlik vaimne pingutus, kuid
tähelepanu on piiratud ressurss ja valetades on seda eriti vaja. Närviressursside sellesse
tegevusse lisamine jätab prefrontaalsele piirkonnale vähem võimalusi täita teisi ülesandeid,
näiteks keelata emotsioonide tahtmatu väljanäitamine, mis võib vale reeta.
Sõnad üksigi võivad vale reeta, kuid kõige sagedamini on selle märgiks, et keegi üritab
meid petta, lahknevus sõnade ja näoilme vahel.
Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee. Emotsionaalse vale
puhul räägib näoilme vastu sellele, mida öeldakse. Kõrgem tee varjab, madalam paljastab.