Inertsiaalsed taustssteemid - taustssteemid, kus kehtib Newtoni I seadus e. inertsiseadus. NEWTONI TEINE SEADUS Vastastikmju tagajrjel muutub keha kiirus, keha saab kiirenduse. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse vrra peab teise keha mju esimesele kestma teatud aja. Vastasikmju tekitatud kiirendus sltub keha inertsusest. Keha inertsuse mduks on mass. he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki vastastikmju tugevust. Keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga. Vastastikmju phjustab kas keha kiiruse vi kuju muutmine. Kiirendusel ja kujumuutsel on kindel suund, st. et ka jud peab olema suunaga. Ju this on F. Ju mtmise kaks vimalust: 1) vib mta vastastikmju poolt tingitud kujumuutuse e. deformatsiooni suuruse 2) ju suurust vib arvutada
mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses olevatele kehadele. Oma olemuselt on ta gravitatsioonijud. Suunatud on ta maakera keskpunkti poole. F = raskusjud(N), M = planeedi mass(kg), m = keha mass(kg), R = planeedi raadius(m), h = krgus planeedi pinnast(m), G = gravitatsioonikonstant
metallkuulike,teises otsas aga kuulikest tasakaalustav raskus.Vardaga ristuva ju rakendamisel kuulikesele prdus varras seni kuni traadi vnde elastsusjud tasakaalustas kuulikesele mjuva ju.Coulomb tegi kindlaks et nurk ,mille vrravarras tasakaaluasendist vlja prdus oli vrdeline juga .See vimaldas prdenurga kaudu judu mta.Lihtsamalt kaks paigalolevat punktlaengut mjutavad vaakumis teineteist juga, mis on vrdeline laengute korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Elektrilaengu hik - kulon Elektrivli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev vli ja mis mjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivlja levimiskiirus on vrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrivli on elektromagnetvlja piirjuht. Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI-
annaabi.ee 
