termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. Sõna termomeeter võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos 'soe' ja metron 'mõõt' pärinevatest koostisosadest. On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a. ehitas Ctesibius vedelik-termoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks
elusorganismide ja tahkete ainete temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Sõna võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos "soe" ja metron "mõõt" pärinevatest koostisosadest. Ajalugu On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a. ehitas Ctesibius vedelik-termoskoobi. Galileo Galilei ehitas oma temperatuuri mõõtmise seadme umbes 1597. aastal
Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse, Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse. Laura Mohr, kirjanikunimega Laura Marholm on 19. sajandi lõpu tuntuim baltisaksa naiskirjanik
4. Mis on korruptsioon? 5. Kas tänapäeva Eestis esineb korruptsiooni? Too näiteid! 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] OTSIGE NAIST! (Alexandre Dumas vanem ,,Pariisi mohikaanlased") Alexandre Dumas vanem Alexandre Dumas noorem Väljend cherchez la femme on tänapäeva politseiromaanides, kriminaalfilmides, kuid ka kohtupraktikas üksnes prantsuskeelsena kasutatav väljend, millega tahetakse öelda, et kriminaalse juhtumi põhjuseid tuleb otsida kas armusuhete vallast või et afääri peasüüdlane on uurijatele veel tundmatu naine. Väljend pärineb Alexandre Dumas' vanema 1854. aastal ajalehes järjejutuna ilmunud seiklusromaanist ,,Pariisi mohikaanlased" ja on järgmine: ,,Cherchez la femme, pardieu, cherchez la femme!" (Otsige naist, kurat võtaks, otsige naist!) Kümme aastat hiljem kohandas kirjanik teose teatri tarbeks
annaabi.ee 
