Tabel 5.1 m1=10,16±0,005 g Katse nr. s ± s, cm t, s t-tk, s (t-tk)2, s2 1,4596 -0,03552 0,001262 1,5824 0,08728 0,007618 1 30±0,5 1,4222 -0,07292 0,005317 1,4987 0,00358 1,3E-005 1,5127 0,01758 0,000309 tk 1,49512 Kokku: 0,014519 1,7115 -0,0103 0,000106 1,7251 0,0033 1,1E-005 2 40±0,5 1,6838 -0,038 0,001444 1,6679 -0,0539 0,002905 1,8207 0,0989 0,009781 tk 1,7218 Kokku:...
Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 4 October 2010 05:18 Submitted: Monday 4 October 2010 06:07 Time spent: 00:49:17 Total score: 77/100 = 77% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv pol...
docstxt/12336978706461.txt
jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 550 672,222222 1,06779277 1,14018141 2 5,25 4,75 608 672 0,84557055 0,71498956 3 5,00 5,00 665 665 6,15442945 37,8770018 4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737 ...
1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3. Millised on termotöötluse põhimoodused? Student Response A. Lõõmutus B. Karastus ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veeg...
docstxt/14227258339368.txt
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning aset...
Arvutused koos mõõtemääramatustega Takisti nr.1 Jrk nr 1 4,80 5,20 455,00 492,92 2,86 8,16 2 4,90 5,10 472,00 491,27 1,21 1,45 3 5,00 5,00 493,00 493,00 2,94 8,64 4 5,10 4,90 509,90 489,90 -0,16 0,02 5 5,20 4,80 526,00 485,54 -4,52 20,44 6 5,30 4,70 550,00 487,74 -2,32 5,40 Takisti nr.2 Jrk nr 1 4,80 5,20 708,00 767,00 -0,61 0,37 2 4,90 5,10 737,00 767,08 -0,53 0,28 3 5,00 5,00 768,00 768,00 0,39 0,15 4 5,10 4,90 799,90 768,53 0,92 0,85 5 5,20 4,80 832,00 768,00 0,39 0,15 6 5,30 4,70 865,00 767,08 -0,53 0,29 Takistid nr.1 ja nr.2 paralleelselt Jrk nr ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et mag...
View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Sunday 26 September 2010 09:08 Submitted: Sunday 26 September 2010 09:17 Time spent: 00:08:56 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel ja...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT Kulgliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Teoreetilised alused. Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem 1. Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 g 2m m1 a= Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki, tuleb valemisse tuua ka...
Arvutatud, esitatud ja kaitstud praktikum nr 5 - Wheatstone'i sild. TTÜ Füüsika II laborid. Skänneritud versioon koos paranduste, teoreetilise materjaliga mis vajalik kaitsmiseks (sh osade küsimuste vastused, Kirchoffi reeglid) ja õppejõu allkirjaga.
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Ka...
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] KATSEANDMETE TABEL: katse nr. h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} ...
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
Iseseisev töö nr 2. Praktikum nr 2. χ²-, t- ja F- testi kasutamine hüpoteeside kontrollimisel. Usaldusintervallide leidmine. Karoliina Anier Geodeesia, I magister Eesmärk Praktikumiga nr 2 sarnaselt on iseseisva töö eesmärk tutvuda meetoditega, mille järgi saame otsustada, kas mõõtmisandmed ning valim on piisavalt tõesed. Selleks vaadeldakse usaldusintervalle. Järgnevalt püstitatakse usaldusintervalle, st määratakse mingi tõenäosusega kindlaks piirid ümber keskmise, dispersiooni, ja dispersioonide suhte, mille sees mingi tõenäosusega asub vastav tõeline väärtus. Sama on võimalik teha ka statistiliste hüpoteeside testimisega. Iseseisvas töös lahendatakse kolm ülesannet sarnaselt praktikum 2. Ülesanne 1 t- test. Üldkogumi keskmise hüpoteesi test t- test. Seda testi kasutatakse keskmiste võrdlemiseks (nt valimi ja üldkogumi keskmise), st vaadatakse, kas kaks võrreldavat keskmist on valitud usaldusnivool statistiliselt üksteise...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F 50-140kHz 100 189 0.000000093 37 0.000000053 150-450kHz ...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 19 k Kaitstud: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus ( =364 n...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr , rühma nr MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Praktikum nr. 2 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõva...
Maakorralduse põhikursus Praktikum 1 Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine Eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju, selgitada kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft Word, Paint Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Piilsi külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste kohta on näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähist...
Praktikum 1 Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine Töö koostaja: Karel Jõgeva Töö koostamise kuupäev: 25.10.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise tööga määratakse maaüksustele neid iseloomustavad koefitsiendid selleks, et neid oleks võimalik omavahel võrrelda. Selle töö tegemise eesmärgiks on maaüksuste kompaktuses määramise metoodika omandamine. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word, Paint. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Võru maakonnas Puusepa vallas. Katastriüksuste paiknemine on näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud ma...
Praktikum 3 Maakasutuse raskuskeskme määramine Töö eesmärk: Leida joonisel 3.1. olevale plaanile märgitud talu tootmiskeskuse optimaalne asukoht - raskuskese, arvestades erinevaid tegureid. Koostaja: , 28.11.2012 Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus Koordina Pindala S Kõlviku liik Kõlvik nr adid(m) (ha) X Y 1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittev...
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
TTÜ MTM0010 Tehnomaterjalid Praktikum nr 1 Materjalide mehaanilised omadused Üliõpilane: XXX Matrikli nr: 061238 Õpperühm:MATB Juhendaja: Riho Tarbe Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: 1. Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus-ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel opti...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi Üliõpilaskood Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasili...
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 3. Metallide ja sulamite mikrostruktuur › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 3. Metallide ja sulamite mikrostruktuur Started: Submitted: Time spent: 00:08:39 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response A. asendustüüpi tardlahusega B. sisendustüüpi tardlahusega C. keemilise ühendiga D. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe...
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.5. Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tallinn 2010 3. BIOKATALÜÜS 3.5 GLÜKOOSI SISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosi sisalduse määramiseks kasutatakse meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GODi spetsiifilisus substraadi suhtes annab võimaluse määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub ...
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 ...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: ...
Praktikum nr. 5. Tutvumine digitaalnivelliiriga Trimble DiNi. Nivelliiri ja lattide kontrollimine Vastavalt I, II ja III klassi nivelleerimise eeskirjale tuleb II klassi nivelleerimise puhul järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 ° . Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei...
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ru...
Praktikum 5 – Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 29.11.2015 Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1433,25 56 25,59 1:2,19 2 1406,25 61 23,05 1:2,44 3 1330 52 25,58 1:2,03 4 1273 55 23,15 1:2,38 5 1333 53 25,15 1:2,11 6 1270,5 50 25,41 1:1,97 7 1220 51 23,92 1:2,13 8 1332 55 24,2...
Praktikum 3 maakasutuse raskuskeskme määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida leidma erineva kõlvikulise koosseisuga maaüksuse maakasutuse raskuskeset, et teada saada, kuhu oleks otstarbekas rajada talu tootmiskeskust. Selleks kasutatakse järgnevas töös erinevaid matemaatilisi võtteid. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on erinevat värvi pliiatsid maakasutuse raskuskeskmete märkimiseks, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud neljas ülevaatlikus tabelis. Koostatud talu plaan on esitatud ruudulisel paberil, mis on lisatud põhitööle. Tabel 1. Kõlvikute kirjeldus Kõlviku nr Pindala S (ha) Koordinaadid Kõlviku liik (m) X Y 1 ~28 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: LC ostsillaator Praktikum nr 5 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepin...
Praktikum 5 Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 11.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'e, etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Tabel . Elektriliinide pikkused ja maksumused Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1260 56 22,50 1:2,49...
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 ...
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 02.10.2011 28.10.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber....
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.4 Juhuhälbed Aruanne Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli ti kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga (näit Ti). Tekkiva mõõtevea ti-to pôhjustab katsetaja. n 1 Mõõtmiste keskväärtus tk = ti = 2372,64 ms n i =1 n 1 Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1 ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega. Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.3 Anna Logunova YAGB-22 103347 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks biologilistes objektides,nagu vereseerum,toiduained,taimne tooraine jm kasutatakse laildaselt ensümaatilist meetodilt,mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel.Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja D-glükoonhappe. Peroksüdaas ktalüüsib spetsifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati,, mille redutseerumisel moodustub vesi. Pox-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate.Peroksüdaasi rea...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ESTERDAMISE REAKTSIOONI 8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta...
annaabi.ee 
