Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11
Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse. Te olete seal, kus mentaalselt peaksite olema; te olete kuuletunud oma kategoorilisele imperatiivile; ning teie ratsionaalse saatuse kõrg- [1703]hetkele ei tarvitse järgneda muud midagi. Epistemoloogiliselt olete stabiilses tasakaalus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. Selle mööndusega, et on tingimusi, mis piiravad abstraktse imperatiivi rakendamist, uhab pragmatistlik tõekäsitlus oma täiuses meist taas üle. Meie sundust sobituda tõelisusega peetakse konkreetsete abinõude täielikust dzunglist võrsuvaks. Loodan tõesti näha, kuidas pragmatistlik arusaam tõest teeb läbi klassikalised astmed ühe teooria karjääris. Esiteks rünnatakse uut teooriat kui absurdset; siis mööndakse, et see on tõsi,
huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriitikas on öeldud, et ekslikult on ühest tõe tunnusest tõe definitsioon. Sest ka ekslikele ja vääradele uskumustele tuginev tegutsemine võib viia eduka tulemuseni. Selline kriitika ütleb, et uskumused töötavad sellepärast, et nad on tõesed, mitte ümberpööratult. On ka võidetud, et pragmatistlik tõeteooria teeb tõe meelevaldselt muudetavaks ning suhteliseks asjaks, millel puuudb kindel alus. Näide Pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi" (Tallinfilm, 1976), kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas:"Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" Filosoofid, kes pragmatistlikku tõeteooriat pooldavad
Ta tõi näiteks arsti, kes pole kindel, mis haigus patsiendil on, kuid peab midagi ette võtma ning tuginebki siis vaid usule: “Sellist juhuslikku usku, mis on siiski aluseks teatud tegudele, nimetan ma pragmaatiliseks usuks.” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu
ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia Kui filosoofiat on peetud musta kassi püüdmiseks pimedas toas, kus seda kassi polegi, siis pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või
y What are the distinctive capabilities or unique competence that will give us competitive advantage in meeting these needs now and in the future? y What in broad terms needs to be done to secure the future of our business? 16. Tüpoloogia kohta oli mingi küsimus veel minuarust, äkki seal see Friedman oligi kuidagi sees? Ownership typology Wahli doktoritöö x Humanistlik-Traditsiooniline: (HUSTA) x Modernistlik (MODERN) x Pragmatistlik-Materialistlik (PRAMA) x Idealist (IDEA) Sidusgruppide teooria Sidusgrupi vaadet väärtusloomele esindab Freeman'i (1984) sidusgruppide teooria (stakeholder theory). Sidusgruppide teooria kohaselt eeldatakse, et väärtused on tingimata ja selgesõnaliselt äri tegemise osa, lükatakse tagasi lahususe tees (separation thesis). Sidusgruppide põhine käsitlus (stakeholder thinking) kerkis
Eelkõige tähtis teadusele. Üks osa millega filosoofia peaks tegelema. Loengus on avaramalt tema filosoofia kontseptsiooni, mis selles tekstis pole. Sealt selgub, et ta on väga metafüüsik. Vaated üsna Hegeli lähedal hiljem. Tähenduste selgitamine oluline osa filosoofia puhul. Descartes ja Leibniz on ennem tegelenud sellega, aga neid tuleb täiendada. Pragmatismi maksiim – filosoofia ülesanne selgitada kontseptsioone. Mida tuleks aga teha selgitamiseks? Reegel on pragmatistlik – kriteerium kätkeb endas rida operatsioone (operatiivne reegel) – midagi tuleb teha, et idee muutuks selgeks. Esimene asi on leida spetsiifiline praktikavorm, millega konkreetne idee/kontseptsioon on seotud. Iga kontseptsioon avaldub mingis kindlas praktikas ning selle käik tuleb avastada. Kontseptsiooni tähendus – selle (spetsiifiline praktikavorm) empiiriliselt tuvastatavad tagajärjed tuvastavad kontseptsiooni tähenduse. Võimalik praktika?
James'i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi. 73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James'i järgi). James'i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James'i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest.
James’i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi. 73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James’i järgi). James’i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik – täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu. 74. Selgitage, mis on James’i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest.
Oletused ei loe (mod. from Kaarna, 2008) (mod. from Mantere, 2008) Mis on tõde pragmatistlik Põhjendatud uskumus lähtenurk · Millegi teadmiseks on minimaalselt vajalik sellesse uskuda, mitte ainult oletada. ,,... knowledge is at least believing. But clearly it is much more. A · ,,Tõene on see ,,mis toimib"" false belief is not knowledge
annaabi.ee 
