Kirjand "hindege öö"
Seisin
natuke aega ja mõtisklesin, kas ikka maksab nende juurde minna. Tekkis uudishimu ja hirmu
võitlus, pärast seda kui üks nendest olenditest ütles: "Tule meie juurde, ära karda meid" nii
hella ja rõõmsa häälega, kadus hirm otsekohe ja nii ma läksingi nende juurde.
Olendid näitasid mulle minu istekoha, minu kõrval istuv naaber ütles: "Võtku mida
tahad ja kui palju tahad" ja nii ma tegingi. Võtsin endale natuke kartulit, tseesari salatid ja
praekapsast, mille tükikesed mu pükstele kukkusid ja väiksed plekid tekitasid. Me sõime
vaikselt endamisi. Minu uudishimu ei andnud mulle rahu ja otsustasin küsida, kes nad siiski
on. Vastuseks sain midagi, mida ma kindlasti ei ootanud, need olid minu esivanemate hinged.
Kohe tekkis mul nii palju küsimusi, kuid samal hetkel, hinged tõstsid enda šampusega
täidetud bokaalid ja osutasid käega minu bokaalile. Kõik selle loo tõttu mul läks isegi meelest