Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja
VZV (varizella-zoster virus) SubPh: Betaherpesvirinae CMV (cytomegalovirus) HCMV (Human cytomegalov) SubPh: Gamaherpesvirinae G. Lymphocryptovirus EBV (Epstein-Barr virus) G. Rhadinovirus HHV-8 (Inimese herp.v8) Ehk KSHV Suurte dsDNA genoomidega viirused Ph. Poxviridae SubPh: Chordopoxvirinae rõuge (variola) viirus Vaktsiinia viirus Hiirte rõugeviirus SubPh: Entomopoxvirinae Ph. Phycodnaviridae Paramaecium bursaria Chlorella ehk PBCV-1 MpV, CbV EsV, FsV
Kaksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond: T4-tüüpi faagid (Myoviridae) · Sugukond:-tüüpi faagid (Siphoviridae) · Sugukond:T7-tüüpi faagid (Podoviridae) · Sugukond:Tektiviirused (Tectiviridae) · Sugukond:Kortikoviirused (Corticoviridae) · Sugukond:Plasmaviirused (Plasmaviridae) · Sugukond:Lipotriksviirused (Lipothrixviridae) · Sugukond:Fuselloviirused (Fuselloviridae) · Sugukond:Poksviirused (Poxviridae) · Sugukond:Iridoviirused e. vikerviirused (Iridoviridae) · Sugukond:Fükodnaviirused (Phycodnaviridae) · Sugukond:Bakuloviirused (Baculoviridae) · Sugukond:Herpesviirused (Herpesviridae) · Sugukond:Adenoviirused (Adenoviridae) · Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae) · Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae) Üksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond:Inoviirused (Inoviridae) · Sugukond:Mikroviirused (Microviridae)
Dif.diagnoos: Parasitaarsed gastroenteriidid, viirusliku etioloogiaga enteriidid, (koerte katk, koronaviirusinfektsioon ja hepatiit), mürgitused Diagnoosimine: Enteriidi korral roojaproov, postmortaalselt süda ja kahjustunud organid. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuure, Identifitseerimiseks HAR, HAPR, Viiruse antigeeni määramiseks immunosorptsiooni ekspressmeetod. Histoloogiline uurimine, antikehade määramine ELISA ja HAPR-ga. Poxviridae – ümbrisega Sugukond – Poxviridae -> Alamsugukond – Chordopoxvirinae -> Perekond – Leporipoxvirus -> Liik – Müksoomiviirus -> Küülikute müksomatoos Poksviirustele on vastuvõtlikud imetajad ja linnud. Nakkusallikaks on haiged, kes eritavad viirust rõugevillide sisuga. Viirus tungib organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta või naha kaudu. Viirus võib levida ka saastunud sööda ja esemetega ning teiste loomadega. Organismi tungimise järgselt inkubatsiooniperioodil toimub viiruse esmane replikatsioon
· Viiruse esmane replikatsioon toimub limaskesta epiteelirakkudes. Nukleiinhapete süntees ja uue viiruse põlvkonna moodustumine algab 80- 90 minutit pärast viiruse adsorptsiooni. Edasi kantakse viirus esmase vireemiaga lümfoidorganitesse, kus toimub teisene replikatsioon. Teisese vireemiaga levib viirus uuesti kogu organismis. MÜKSOOMIVIIRUS (JÄNESTE MÜKSOMATOOS ) Kaheahelaline DNA Põhjustaja: Poxviridae Lipiidne ümbris Leporipoxvirus Müksoomviirus Ovaalne Tundlik formaldehüüdi ja temperatuuri suhtes · Poksviirustele on vastuvõtlikud imetajad ja linnud · Nakkusallikaks on haiged, kes eritavad viirust rõugevillide sisuga. Viirus
RNA molekulmass ulatub 2x106 (pikornaviirused) kuni 15x106 (reoviirused). § Nn. "+"-RNA viiruste ilma kapsiidita RNA on infektsioosne, sest see käitub kui mRNA, mille alusel sünteesitakse uute virionide ehituslikke osi. "" RNA viiruste RNA pole infektsioosne. Klassifikatsioon § Hierarhiline klassifikatsioon (selts > sugukond > alamsugukond > perekond > liik > tüvi/tüüp). Reaalselt kasulik on klassifikatsioon vaid sugukonnast allapoole. Kõigi sugukondade lõpus on liide viridae (Poxviridae, Herpesviridae, Parvoviridae, Retroviridae). § Perekonna lõpus liide virus (Enterovirus, Rhinovirus). Klassifikatsioon alused § Klassifikatsiooni aluseks on: morfoloogia, füsikokeemilised omadused, genoom, makromolekulid, antigeensed omadused, bioloogilised omadused. § Neid omadusi kombineeritakse replikatsiooni iseärasustega. Tulemuseks on nn. Baltimore klassifikatsioon (vt. allpool). Iga viiruse replikatsioonistrateegia sõltub selle viiruse geneetilisest materjalist. Selles