Kaljukotkas
Ta asustab suuremaid loodusmassiive,
kusjuures eelistatuim elupaik on eelmiainitult raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda
tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas
ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on
olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus Eestis on olnud üsna stabiilselt 4050 paari.
Talvituvaid linde on 100-200. Suvel on Euroopa poupulatsiooni suurus 7900-10000 paari ning
maailmas elab hinnanguliselt kuni 250000 isendit.
Territooriume, kus kaljukotkas elab ja paaritub, väheneb pidevalt. 19. sajandil hukkus palju
kotkaid talupoegade ja jahimeeste pärast. Hiljaaegu põldudel kasutatud mürgid vähendasid
oluliselt kaljukotka sigimisvõimet. Keskkonnareostus ja metsade maharaiumine vähendavad
pesitsemiseks sobivate puude arvu ning muudavad kaljukotkale sobivad jahiterritooriumid
äärmiselt piiratuks
annaabi.ee 
